Neljapäeval avati paljudes kohtades üle Eesti suure pidulikusega Eesti Raamatu Aasta. Valga Keskraamatukogu jaoks on raamatuaastal ka teine tähendus – algas raamatukogu juubeliaasta.

Kui 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, siis Valga keskraamatukogu saab tänavu 160-aastaseks, mis on ühe rahvaraamatukogu jaoks kahtlemata väärikas iga. Raamatukogu ajalugu ulatub ülemöödunud sajandisse – Walksche Stadt Bibliotheki põhimääruse kinnitas Valga linna raad 8. veebruaril 1865. Tollal oli see linna avalik raamatukogu valdavalt saksakeelne, siiski kujunes sellest kultuurikolle ka haritud eestlastele ning on seda tänaseni. Suuri teeneid raamatukogu asutamisel oli selle eestseisjate komitee liikmel, Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminari juhatajal Jānis Cimzel.

Toonane raamatukogu asus vastvalminud Valga raekojas ning raamatuid fondis napilt viissada. Edasi on raamatukogu tee olnud pikk ja käänuline, vahepeal Valga karskusseltsi hallata olnud raamatukogust sai 1925. aastal taas linnaramatukogu. Walga linna Awaliku Raamatukogu asus tollase postkontori hoone kolmandal korrusel. Erinevates asukohtades oldi lühikest aega, sest fond kasvas jõudsalt, 1936. aastal oli tellitud 33 nimetust perioodikat, raamatuid oli üle viie tuhande. Aastal 1938 avati noorteosakond, kuna raamatukogu oli populaarne just noorte hulgas.

Nagu mujalgi, ei pääsenud raamatukogu lihtsalt Teise maailmasõja mõjudest. 1940. aastal muudeti asutus Valga maakondlikuks keskraamatukoguks ning allutati poliitharidusosakonnale.  Algas fondi puhastamine “poliitiliselt kahjulikust kirjandusest”. Sõjaajal raamatukogu laastati ja enamik väärtuslikest teavikutest hävis. Korduvate kolimiste järel saadi püsivam kodu endisesse pangahoonesse Aia 18, kuhu jäädi tervelt 45 aastaks. Raamatukogu uue hingamise ja hakkas lõpututest kolimistest ja sõjakaosest toibuma. 1950. aastal asutati eraldi lasteraamatukogu.

Alates aastast 1993 on raamatukogu linna allasutus. Paremad ajad saabusid 1996. aastal, mil linnavalitsus andis raamatukogu kasutusse linna ühe kauneima hoone, renoveeritud Zenckeri villa Säde pargis Aia tn 12, kus see on tänaseni.

Esimese eestikeelse raamatu ilmumise juubelit ja raamatukogu 160. aastapäeva tähistati kallite külaliste seltsis, võeti vastu lugejate ja kolleegide häid soove. Keskramatukogu direktor Triinu Rätsepp soovis kõigile toredat raamatuaastat ning tänas kõiki kraamatukogude sõpru, partnereid ja toetajaid rõhutades, et raamatukogu ei oleks täna see, mis ta on, kui minevikus poleks olnud ärksa mõtlemisega inimesi, kes hoidsid au sees kultuuri ja kirjandust. “Õnneks on neid ka tänasel päeval meie kõrval. Täname endisi ja praegusi kolleege, kes on iga päev andnud endast parima, et hoida ja kasvatada usaldust raamatukogu teenuste vastu.”

Külalistele pakkusid muusika- ja luulepõimikuga südantsoojendava elamuse Tarmo Selter ja Kristina Ruder.

Sündmust toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Täname!

Neljapäeval oli keskraamatukogus Eesti raamatu aastale kohase südmusena kohtumine värskelt ilmunud raamatu autoriga. Valgalaselt Roman Tannenbergilt on äsja trükivalgust näinud “Ristsed Maturis” teine teos, varasemalt on ilmunud isiklikel mälestustel põhinev “Merel ja maal”.

„Ristsed Maturis“ on pühendatud karmidel repressiooniaastatel – eriti 1949. aasta küüditamise eel ja järel – süütult kannatada saanute mälestusele. Romaan räägibki Baltimaade inimeste deporteerimisest ja nende rasketest katsumustest võõrsil. Autor tugineb oma jutustuses hoolikalt kogutud arhiivimaterjalidele, pakkudes lugejale autentset pilguheitu ajaloole. Lisaks leiab teosest toonaste sündmuste tunnistajate ja osaliste mälestusi.

Autor rääkis kohtumisel, et ka kõige keerulisematel aegadel on vaja säilitada inimlikkus. Ja kaotada ei tohi valvsust, “sest vaenlane on meil ikka seesama – ainult näeb teistmoodi välja.” Kirjamehe tütar Anita Tannenberg, kes samuti kuulama oli tulnud, peab raamatut väga kaasahaaravaks lugemiseks. “Ja ma ei ütle seda sellepärast, et see on minu isa raamat. See on tõepoolest nii huvitav, et raske oli käest ära panna.”

Autori isiklikud kogemused Eesti-Läti piiril asuvas väikelinnas annavad teosele erilise sügavuse ja autentsuse. “Ristsed Maturis” on mälestusmärk tuhandetele süütutele, kes olid sunnitud oma kodumaast lahkuma, ning austusavaldus neile, kes säilitasid inimlikkuse ja õigluse ka kõige keerulisematel aegadel.

Raamatut on võimalik Valga Keskraamatukogust ja meie haruraamatukogudest laenutada.