Kohtumisel auhinnatud raamatute autoriga oli peateemaks sõda
Kolmapäeva õhtupoolikul sai Valga Keskraamatukogus kokku seltskond kirjandushuvilisi, kes tulid kuulama raamatute „Talibani pojad“ ja „Helmandi silmus“ autori Taavi Liiase mõtteid kirjutamisest, sõjast ja sõduri sisemaailmast.
Kirjastus Hea Lugu andis mullu välja kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha võitnud endise luureohvitseri Taavi Liiase romaani “Helmandi silmus“. Tema esimene romaan „Talibani pojad“ sai kaks aastat varem romaanivõistlusel samuti kolmanda koha.
„Helmandi silmus” on väga aus lugu sõjamehe valikutest. Või nende puudumisest. Autori sõnul oli tal soov oma värskes raamatus rohkem avada just sõduri mõttemaailma, erinevalt eelmisest, kus oli püütud lugejale edasi anda, mida võis mõelda ja tunda vastane. „Tahtsin näidata, mida võib tunda sõdur ja mida ta peab tegema, et sõjast välja tulla ning millised võimalused selleks on. Ja kustmaalt jookseb sõduri taluvuse piir ehk kuidas sõdur käitub, millise piirini ta saab oma tegusid õigustada ja mis hetkest enam mitte“. Liias lisab, et kui raamatus „Talibani pojad“ oli romantikatki, siis järgmises see täiesti puudus. „Mehed ja tapmine omavahel“.
Mis edasi? Taavi Liias märgib, et kuigi püüab kirjutada ja töös on koguni kaks uut raamatut, on aega loometööks napilt. „Üks neist sisaldab novelle, mis sedakorda ei räägi sõjast vaid erinevatest inimestest, minu jaoks naljakatest olukordadest. Nö meelte ja reaalsuse paradoksid võib leida selle tulevase novellikogu kaante vahelt,“ annab ta mõista ja lisab, et teisest võiks kujuneda järg kahele juba trükivalgust näinud sõjaraamatule. „Ta on mõeldud just järjena romaanile „Talibani pojad“, mille peategelane on nüüd sunnitud Afganistanist emigreeruma, kuna võim vahetub ja tema elu ohus. Ta saabub Eestisse, täpsemalt Tartusse. Kuidas aga talib, kes on aastaid lääneühiskonnaga sõdinud, siin hakkama saab ja millised dilemmad tekkivad? Saame näha …,“ jätab Liias küsimuse õhku. Lisab vaid niipalju, et integratsiooni edulugu sealt oodata ei ole.
Vestlusõhtu kujunes kaasakiskuvaks, kohati tõsisekski, sest arutelu tekkis ka käesoleva sõja teemal. Oli väga põnev kohtumine, sestap loodame autori uute teoste ilmumisel teda taas meie raamatukogus näha.
