Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Hargla raamatukogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, esimesena tuleb juttu Hargla raamatukogust.

Kirja pani Hargla raamatukogu juhataja Marge Sulev (ametis olnud 35 aastat).

Hargla raamatukogu on tagasi juurte juures

Hargla raamatukogu sünniajaks saab lugeda aega enam kui sajand tagasi. See on aasta 1921, mil Valgamaa koolivalitsus soovitas laiendada olemasolevaid ja luua uusi raamatukogusid, et tõsta hariduse taset ka väljaspool kooli. Plaan oli seda teha arvestusega, et kaugem lugeja ei elaks enam kui kümne versta kaugusel. Taheva valla koolivalitsus kutsus 6. märtsil 1921 kokku koosoleku, et arutada raamatukoguvõrgu loomist. Koosoleku protokollist saab lugeda, et „koosolek, raamatukogu tarvidust silmas pidades ja mõteldes nii laste kui ka täiskasvanute tarvidust, otsustas avada rahvaraamatukogu Taheva vallamaja juurde, kus leiduks nii laste kui ka täiskasvanute kirjandust“. Raamatukogule sai nimeks „Valgus“ ning piirkonnaks oli Taheva vald kahe kooli ja mõisaga.

Foto: Sada aastat tagasi asus raamatukogu Taheva algkooli juures ja mahtus ära ühte kappi.

Aktiivseteks asutajaliikmeteks olid kohaliku Taheva algkooli juhataja Hugo Kõomägi ja õpetaja Meeri Raudsepp. Esimeseks raamatukoguhoidjaks saigi Meeri Raudsepp, pidades seda ametit märtsikuust 1921 kuni 31. augustini 1922. Seejärel lahkusid Kõomägi ja Raudsepp Taheva algkoolist ja vallavalitsus korraldas uued õpetajate valimised, mille tulemusena sai kooli uueks juhatajaks Jaan Kokk ja õpetajaks Jenny Rebane. Jenny Rebane võttis enda õlule ka kohaliku rahvaraamatukoguhoidja kohustused. Raamatukogu asus tol ajal Taheva algkoolis õpetaja kitsukeses korteris, mahtudes ära ühte kappi.

Alates 14. jaanuarist 1931 muudeti Taheva valla Hargla Rahvaraamatukogude seltsi Hargla raamatukogu Taheva valla avalikuks raamatukoguks. Raamatukogu töö korraldati ümber, võeti kasutusele lugejakaardid, vähehaaval oli suurenenud raamatute arv ja lugejate pere, Raamatukogu muutus Hargla elanike eas populaarseks, pakkude üsna mitmekesist lugemisvara.

1940. aastal puhastas nõukogude võim raamatukogu kodanlikust kirjandusest ning asendas marksismi leninismi rajajate teostega. Teise maailmasõja ajal sai kool kannatada, purustatud olid uksed-aknad, rüüstati ka raamatukogu.

Allesjäänud köited mahtusid jälle lahedasti ühte kappi.

Järgnevatel aastatel vahetus kaader väga sageli. Kuid 1. augustil 1953 alustas Hargla raamatukogus tööd Salme Kokk, kel jätkus tahet ja visadust 16ks aastaks sellel alal püsida. Need olid viljakad tööaastad kultuuripõllul, tema osa Hargla kultuuriloos on suur. 31. märtsil 1969 lahkus ta Hargla raamatukogust, kuna edutati Taheva külanõukogu esimeheks. Alates 16. maist 1969 alustas Hargla raamatukogus tööd Leili Onkel, kes oli raamatukoguhoidja 18 aastat, ja ka tema panus on olnud väga suur. Leili Onkeli järel tulingi raamatukogusse mina, Marge Sulev, saades Leililt kaasa esimesed õpetused ja kogemused.

Tollal oli raamatukogu minu kodust vaid mõne sammu kaugusel, käisin seal tihti ja lugesin päris palju ja ühel hetkel ütles Leili, et sooviks ära pensionile minna ning kutsus mind enda asemele. Nüüdseks on sellest möödunud 35 aastat.

Esimesi aastaid meenutades tuleb kõigepealt meelde tahmane ja suitsune raamatukogu. Põhjus selles et raamatukogu all asus katlamaja, sealt imbus suits üles, raamatud olid täiesti tahmased. Vahel oli ruumides nii paks suits, et pidi lausa aeg-ajalt õue minema. 1993. aastal sai raamatukogu uued ruumid endisesse Hargla lasteaeda.

Alates 2017. aastast oleme ühes majas Hargla kooliga. Ring oli täis saanud. Raamatukogu oli jälle kooli juures, samas majas, kus asus Hargla Kooli eelkäija, Taheva algkool.

Kui küsida minult et räägi mõni lõbus lugu, siis meenub mulle niisugune: Tuleb üks proua raamatukokku ja küsib: „Mul on lapsele raamatut tarvis, aga ma ei mäleta nüüd enam mis see pealkiri oli, justkui mingid viljaterad või midagi sellist …“. Arutasime siis natuke seda asja ja tuli välja et temal on tarvis „Kuristik rukkis“. See seik paneb mind ikka ja jälle muhelema.

Või teine näide pealkirja seostamisest millegagi. Härra küsib: „Ma tahaks seda uuemat raamatut, mis on kuidagi puudega seotud, vist kaane peal ka on puud…“. Tollal oli hästi „kuum“ raamat A. Kasemaa „Rannamännid“. Just seda tema sooviski.

Möödunud aastal sai Hargla raamatukogu 100 aastaseks. Koroonapiirangute tõttu suuremat avalikku tähistamist teha ei saanud, küll aga algatasid Hargla kooli 7. klassi õpilased koos kohaloo õpetajaga kampaania „100 raamatut Hargla raamatukogule“. Kogukonna kodulehel Kotus oli üleval üleskutse annetada-kinkida vähekasutatud liigseks muutunud raamatuid ja ka jälgida et raamatukogul seda teavikut juba ei ole. Neid raamatuid tuli ikka kaugelt üle saja. Siinkohal tänan südamest kõiki annetajaid! Väga ilus ja asjalik algatus, mida võiks teisteski raamatukogudes teha.

Et lapsi ja noori rohkem lugema ärgitada, oli möödunud suvel lastele suvelugemine, ka sel suvel jätkame sellega. Tasahaaval muutub lugemine ka laste ja noorte seas populaarsemaks.

2022 on raamatukogude aasta. Hea Hargla-kandi rahvas, olete alati olnud tublid lugejad ja tulge ka edaspidi julgesti raamatukokku. Ootan teid!