Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Laatre raamatukogu
Fotod: Triinu Rätsepp
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Laatre raamatukoguga (Kirja pani Laatre raamatukogu juhataja Ene Kahro).
Laatre raamatukogu on vaatamata raskustele alles ka 108 aastat hiljem
1914. aastal asutati Laatres seltsi Kaja raamatukogu. Laatre Hariduse Selts Kaja jätkas tegevust ka Eesti Vabariigis. Seltsil oli raamatukogu, mis asus valla magasiaidast ümber ehitatud majas ja kus oli ligikaudu 500 eksemplari raamatuid. Raamatukogu arenes, näiteks 27. märtsil 1927. aastal peetud seltsi aastakoosolekul määrati 3000 marka raamatukogu täiendamiseks, 300 marka ajakohase kapi muretsemiseks ja 1000 marka kooli raamatukogu toetamiseks. Raamatukoguhoidjaks valiti preili J. Kurvits.
Pärast Teist maailmasõda alustas raamatukogu Harald Rebase juhatamisel tööd 20. detsembril 1946. aastal juba Laatre 7-klassilise kooli ruumides ning sealtpeale raamatukogu kolis ühtelugu ja juhatajad vahetusid sageli. Järgmisel kahel aastal paiknes raamatukogu rahvamaja ühes ruumis, juhataja oli Salme Põder. 1949. aastal sai raamatukogu asupaigaks koolimaja klassiruum, juhatajaks Armilda Lindpere. Alates 1950. aastast oli raamatukogul kolhoosi Stalini Tee kontorihoones üks tuba. Aastatel 1951-53 oli juhataja Juta Kaaramaa ning 1953-56 Evi Sõrmus.
Raamatukogu saatus on kulgenud tõusude ja mõõnadena. Asutus likvideeriti 15. aprillil 1956. aastal ja teavikud anti üle Tsirguliina raamatukogule. Tõlliste küla rahvasaadikute nõukogu 27. detsembri 1967 otsusega muudeti aga alates 1. jaanuarist 1968 Iigaste külaraamatukogu Laatre külaraamatukoguks. 1968. aastal oli raamatukogu avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning laenutuspunkt Iigastes esmaspäeval ja kolmapäeval. Pärast Iigaste laenutuspunkti kadumist oli raamatukogu alates 1983. aastast avatud viiel nädalapäeval. Laenutuspunkte on ka varasemalt tegutsenud ning samuti tehti peredel kojukannet. Taasavamisaastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas raamatukogu juhatajana Elvi Kängsepp. Alates 1. jaanuarist 2003 töötan raamatukogus mina.
Ajalooallikatest on näha, et raamatukogul pole olnud paikset asukohta ning ajad on olnud rasked. 1973. aastani paikneti kaupluse ja selle juhataja korteriga ühes hoones, mille valmimisaasta oli 1860. Aastatel 1973-1988 tegutseti 1959. aastal ehitatud elumajas. Ka edaspidi oldi kortermajades: aastatel 1988-1996 viiekorruselises keskküttega majas ning aastast 1996 kuni aastani 2013 kolmekorruselises elektriküttega majas. 2013. aasta 1. aprillist avati raamatukogu Vabaajakeskuse ruumidesse, mis on eelnevast mõne ruutmeetri võrra suurem ja külmade ilmadega üsnagi jahe. Osteti ka uued riiulid ja töölaud.
Raamatukogu sai 2004. aasta oktoobris Kultuuriministeeriumilt oma esimese arvuti lugejate tarbeks. Raamatukoguhoidja tööarvuti ja laenutusprogramm RIKS saadi 2009. aastal ning varsti alustatigi elektroonilise laenutusega.
Laatres oli algkool 2005. aasta õppeaasta lõpuni ning kurb on, et peale algkooli kadumist hakkas vähenema ka laste raamatukogu külastamine. Kuid toimetame ikka kogukonnaga koostöös. Näiteks oli käesoleval aastal Vabaajakeskusega koostöös pouring-akvarelli õpituba, kohtusime kirjanik Leelo Kassikäpaga. Raamatukogus tegi kaugtööd ja kohtus elanikega vallavanem.
