Kohtumine kirjanikuga tõi koolipäeva elevust

Esmaspäeva hommikupoolikul astus Valga põhikooli õpilaste ette laste- ja noortekirjanik Grethe Rõõm.

Kirjanik rääkis eelkõige oma viimasest raamatust, tänavu ilmunud lasteraamatust „Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno“ sedavõrd humoorikalt ja kaasahaaravalt, et jutud ja küsimused raamatu teemal ei tahtnud kuidagi vaibuda. Niivõrd põnevaks kujunes seekordne kohtumine.

Grete Rõõm ütleb ise, et peaasjalikult leiab ta inspiratsiooni juhtumistest oma lastega ja teistest igapäevaelu seikadest, kuid suuresti ka kohapärimusest. Palju on juttudes Rõuge-ainest, sest just Rõuge Ööbikuoru serval kirjanik elab ja oma kirjatööd teebki. Ta ise on kirjutanud: “Minult on küsitud, et miks ma kirjutan konkreetsest kohast? Aga sellepärast, et kui sa silmad lahti teed, siis näed, et imed juhtuvad su oma nina all. Teine põhjus on see, et tahan avada neid kohti, mis on mulle midagi andnud. […] See on minu võimalus aitäh öelda ja pai teha.”

Nii sündisid Rõuges ja jõudsid raamatukaante vahele “Lohe Lembitu lood : pahandus Ööbikuorus” (2009) ja “Lohe Lembitu lood : kitserööv” (2010). Lugusid Ööbikuorus elavate lohede ja Ööbikuoru kõrval elavate inimeste seiklusrikkast sõprusest on kogunenud aga rohkemgi.

Kui raamat “Raamatuvardjad : tähtraamatu tagasitulek” (2010) on samuti lastele, siis eelmisel aastal ilmunud „Kaarnapuu“ on juba läbinisti noortekas – põnev ja natuke müstiline lugu sõprusest, armastusest ja julgusest. Autor lubab raamatule järge, teisisõnu – „Kaarnapuu“ on triloogia esimene osa.

Õpilaste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda ja vabalt oleks võinud teist samapalju aega veel otsa rääkida. Hiljem oli noortel kirjandushuvilistel võimalus autoriga vestelda ja autogrammigi küsida.

Grethe Rõõm on töötanud ajakirjanikuna maakonnalehes Võrumaa Teataja ja ajakirjas Eesti Naine ning fotograafina. Praegu elab kirjanik Võrumaal Rõuges, on emaks neljale lapsele ja lisaks kirjutamisele töötab ühes väikeses koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Aitäh toreda kohtumise eest, Grethe Rõõm ja Valga põhikool!

Kohtumise noorte lugejatega korraldas Valga Keskraamatukogu.

Vendade Liivide konkursile läheb Valgamaad esindama Ly-Sandra Solbaja

Täna toimus Valga Keskraamatukogus XXXVI vendade Liivide ja Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule pühendatud etlusvõistluse Valgamaa eelvoor. Konkursil osales 10 õpilast Valga maakonna koolidest. Iga osaleja esitas ühe pala Juhan või Jakob Liivi loomingust ning ühe pala Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingust. Valikus oli üks luuletus ning üks proosakatkend.
Veel enne, kui etlusvõistlus sai alata, tervitas noori lastekirjanik -ja luuletaja Kristina Ruder, kes ka žürii töösse panustas. Paljude lasteraamatute autor rääkis, miks ja kuidas temast kirjanik sai ning kuidas tema raamatud sünnivad. Sellest, kui suur jõud on unistustel – eriti kui need kuuldavaks teha -, oli samuti juttu.
Kristina Ruder panustas ka žürii töösse koos koolitaja Tiina Lalli ja Valga Kutseõppekeskuse eesti keele õpetaja Üllar Kadaiga. Žürii hinnangul kujunes paremusjärjestus järgmiseks:
🍀 1. koht – Ly Sandra Solbaja (Valga Põhikool, õp Pauliina Võõras);
🍀 2. koht – Uku Samuel Käis (Tsirguliina Kool, õp Ülle Vihm);
🍀 3. koht – Rosanna Heleri Grencštein, Valga Põhikool, õp Ene Sõstar);
🍀 Eripreemia – Maximus Tamm (Valga Põhikool, õp Pauliina Võõras).
Õnnitleme🤍!
Suur tänu kõigile osalejatele toredate ja julgete esituste eest! Te olite suurepärased!
XXXVI etluskonkursi lõppvoor toimub Liivi Muuseumis laupäeval, 13. aprillil, Valga maakonda esindab Ly Sandra Solbaja.

Raamatukoguhoidjad käisid metsaretkel

Metsatarkust ei saa kunagi olla liiga palju, ega ju? Ja millal on parim aeg seda talletada? Ikka kevadel!
Eelmise nädala neljapäeval käisid Valga maakonna raamatukoguhoidjad ühise koolituspäeva ühe osana metsaretkel Uniküla metsades, kus muuhulgas valmisid uhked pesakastid tihastele.
Imeilus kevadine ilm oli kui kingitus ja Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmanni räägitud metsajutud väga huvitavad.
Näiteks saime teada:
🔹 milleks ja milliseid pesakaste metsalindudele võiks teha
🔹 kuidas sipelgad aitavad sääski peletada
🔹 milline on uudne ja tõhus moodus istutada puid
🔹 mille poolest on imepisike porr kasulik lind
🔹 kui salakaval kahjur on ürask tegelikult
🔹 kui palju õigupoolest on meie metsades karusid
🔹 kui palju ressurssi kulub metsamaade korrastamisele ja prügistajate järelt koristamisele …
… ja palju-palju muud.
Säästliku metsamajandamise põhimõtetest ja metsaettevõtte prioriteetidest saime samuti ülevaate. Ja piirkonna eripäradest, mille kujundajateks peamiselt lähiajaloo mõjud. Suureks väärtuseks on saadud praktiline oskus ja teoreetilised teadmised, kuidas valmistada õigete parameetritega pesakast.
Aitäh kaasamast ja vastu võtmast, Metsatervenduse OÜ ja Anti Rallmann! Raamatukogud tänavad!

Ilon Wiklandi elu ja loomingut tutvustav näitus jõudis Valga keskraamatukogusse

Valga keskraamatukogusse on jõudnud mööda Eesti raamatukogusid rändav ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus “Pikk-pikk teekond”, mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilon Wiklandist ja tema illustreeritud raamatutest.

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes tema elukäigust inspireeritud Haapsalu-ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites pole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos kunstniku elulooga. Näitusele nime andnud raamatu “Pikk-pikk teekond” kaanel kujutab illustraator end väikse tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerkohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad …

Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse teematundides, kuhu saab registreeruda raamatukogu lasteosakonnas. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal.

Näitus jääb Valga Keskraamatukogusse aprilli lõpuni.

Osale Valga valla rahuloluküsitluses!

Valga vallavalitsus viib 4. märtsist kuni 31. märtsini 2024 läbi elanike rahuloluküsitluse. Küsitluse eesmärgiks on saada tagasisidet Valga valla elukeskkonna, avalike teenuste, kodanikuühiskonna toimimise ning valla juhtimise kohta. Küsitluse ankeet on leitav Valga kodulehel oleva bänneri alt, samuti SIIN

Küsitlusvormi saab täita ka kõigi meie raamatukogude kliendiarvutites. Kui vajad abi, pöördu julgesti raamatukogutöötaja poole!

Tutvu eelmisel aastal läbiviidud küsitluse kokkuvõtega: https://www.valga.ee/kusitlused-ja-uuringud

Lisainfo Valga valla kodulehel

28. ja 29. märtsil raamatukogu suletud

Valga Keskraamatukogu on suletud 28. märtsil seoses koolituspäevaga. 29. märtsil on suur reede.
Palume kasutada raamatute tagastuskasti.
Vabandame ebamugavuste pärast ja ootame teid raamatukokku juba laupäeval, 30. märtsil.

Emakeelepäeva veebiviktoriini tulemused on selgunud

Seekordses emakeelepäeva veebiviktoriinis said esikolmikusse need vastajad, kes oma töö põhjalikult üle vaatasid ja vastuste ära saatmisega ei kiirustanud. Viktoriini vastustes jäi silma üsna palju kiirustamist ja hooletusvigu. Mõnelgi võistkonnal ei olnud aega oma võistlejate nimesid vastustelehele ära märkida.

Raskemateks küsimusteks osutusid murdekeelsete lausete ja sõnade eesti keelde tõlkimine (6. ja 9. küsimus). Aga üks raskemaid oli kindlasti ka kirjavigade parandamisega seotud teema (11. ja 18. küsimus). Mitmetele valmistas kerget segadust 16. küsimus. Enamasti väga hästi saadi aga hakkama Kristi Piiperi ja Contra teoste loetlemisega ja 19. küsimusega, kus taheti teada, mitmendat korda toimub tänavu Vikerraadio e-etteütlus.

Viktoriini tulemusedViktoriini küsimused ja vastused

Täname kõiki vastajaid ja õnnitleme võitjaid!

Auhinnad saab kätte Valga Keskraamatukogu lasteosakonnast.

Edukat ja rõõmsat kevadet soovides

Ulvi Lind
Valga Keskraamatukogu
lasteosakonna juhataja

Ootame koolinoori etlusvõistlusele!

Vendade Liivide ja Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule pühendatud etlusvõistluse Valgamaa eelvoor on taas tulekul!
Võistlusel saavad osaleda üldhariduskoolide ja ametikoolide õpilased, vanusekategooriad puuduvad. Iga osaleja esitab ühe pala Juhan või Jakob Liivi loomingust ning ühe pala Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingust. Valikus peab olema üks luuletus ning üks proosakatkend.
Konkursi kohta loe rohkem 👉 https://muusa.ee/muuseum/etlus/ 👈
Registreerumine kuni 2. aprillini e-posti aadressil ulvi@valgark.ee. Ootame osalema!

Kuu viimasel reedel on sisetööpäev

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 22. märtsil Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

“Minu Valga” esitlus täitis raekoja huvilistega

Petrone Prindis trükivalgust näinud järjekordse minu-sarja raamatu, Kuido Meritsa „Minu Valga. Linn, mis ei mahu ühte riiki” esitlus kutsus neljapäeva õhtupoolikul Valga raekotta kohale hulgaliselt kuulajaid ja uudistajaid. Autorit usutles kirjastuse esindajana ajakirjanik ja kirjanik Justin Petrone.

„Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav. Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand …“ Nii visualiseerib autor, kes lähiminevikus töötas Valga valla kommunikatsioonijuhina, raamatus kaksiklinna ja põimib Valgas elatud perioodil kogetu oskuslikult linna ajaloo, selle tuntumate ajalooliste ehitiste ja isikutega. Kuido Meritsa teos viibki lugeja avastusretkele peamiselt läbi Valga linna, just selle paiga, kus Eesti ja Läti piirid põimuvad ning kultuurid kohtuvad. Raamat on küll vahetu mulje piirilinnast Valgast, siiski laseb  autor lugejal ringi vaadata ka Valga valla kaugemates nurkades.

Autor rääkis, et esialgu nägi ta Valgat lihtsalt kui väravat Lätti, kuid peagi avastas, et Valga ei ole lihtsalt ääremaa, vaid paik, kus ajalugu ja kaasaeg loovad ainulaadse sümbioosi. Kuna Justin Petrone  vestluspartnerina tunnistas, et temale on Valga tundmatu ja esmamuljelt veidi kaootiline, siis kujunes autori ja kirjastaja jutuajamine kuulajate jaoks kohati päris humoorikaks. Kuna autor nimetab teost poolfiktsionaalseks jutustuseks, siis tekitab omajagu intriigi mõistatamine, millised sündmused ja tegelased on raamatus tõesed ja millised väljamõeldis.

Igal juhul loob raamat Valgast positiivse kuvandi neile, kes kaksiklinna külastanud ei ole või on siin üksnes läbisõidul viibinud. Samuti mõjuvad siinse linnaruumi ja õhustiku kirjeldused – isegi kui need räägivad mitte just kõige meeldivamatest asjadest või koguni vajakajäämistest – ikkagi kuidagi südansoojendavalt. “Minu Valga” mõjub kutsena avastada Valgat kui kohta, mis ei mahu tavapärastes raamidesse, vaid nõuab avatud meelt ja valmisolekut näha ilu seal, kus seda võib-olla esmapilgul ei oota.

Autorit ja kaasesinejat tänasid Valga ja Valga inimeste nimel Lauri Drubinš ning keskraamatukogu ja lugejate poolt Triinu Rätsepp.

Üritust korraldas Valga keskraamatukogu koostöös kirjastusega Petrone Print. Valga Keskraamatukogu tänab võimaluse eest kasutada raekoja ruume. Suur tänu kõigile kohale tulnud kirjandushuvilistele!

Rohkem pilte SIIN