Suve algul jõudis Lõuna-Eesti keskraamatukogude laenutusse Tartu Ülikooli eetikakeskuse ekspertide loodud arutelumäng „Eesti rahva sada valikut“, mis aitab tõsiseid ja vähem tõsiseid küsimusi pingevabalt ning lustakalt käsitleda.

Mäng jõudis raamatukogudesse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva projekti Tartu Maailmaülikool raames. Projekti käigus korraldatakse koostöös Lõuna-Eesti kogukondadega teadust populariseerivaid üritusi, mille üks osa on arutelud eri väärtuste üle. Sama eesmärk on ka eetikakeskuse loodud mängul, mida iseloomustavad nii enda kui ka kaaslaste väärtuste parem mõistmine, argumenteerimise võlu ja eriarvamuste aktsepteerimine.

Mäng on kogunud juba populaarsust ja ühel selle loojatest, Tartu Ülikooli eetikakeskuse teaduril Mari-Liisa Parderil on selle üle väga hea meel. „Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ väljatöötamise põhjus ongi praktiline vajadus anda ühiskonnarühmadele vahendid, millega lahkarvamustele läheneda. Mäng on loodud viisil, mis aitab üksteise vaatepunkte paremini mõista, eriarvamustest aru saada ja sellest hoolimata ühisosa otsida,“ kirjeldas Parder.

Enne kui mäng raamatukogudele üle anti, korraldati ühismängimine raamatukogutöötajatega, et nad saaksid mängu hõlpsamini laenutajatele soovitada ja tutvustada. Põlva keskraamatukogu direktor Kati Maidla sõnul tekkisid kõikidel mängijatel tugevad positiivsed emotsioonid. „Üks minu laudkonna liige tuli veel mitu päeva hiljem mu juurde midagi selgitama. Teise kolleegiga arutasime tükk aega hiljem inimpsühholoogia ja käitumismustrite üle, mis mängu käigus olid silma jäänud. Kindlasti plaanin mängida ka kodus oma täiskasvanud lastega,“ lisas Maidla.

Arutelumäng „Eesti rahva sada valikut“, mida seni sai laenutada vaid Tartu Ülikooli raamatukogust ning filosoofia ja semiootika instituudi raamatukogust, on nüüd saadaval ka Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru keskraamatukogus. Laenutusvõimaluse paranemine on lisanud mängule uusi kasutuskohti, näiteks koolilaagrid ja üritusel raamatukoguÖÖ. Tulevikus on plaan teha mäng kõigile soovijatele kättesaadavaks nii käegakatsutaval kui ka elektroonilisel kujul.

Lisateave:
Triinu Laan, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, 5332 2153, triinu.laan@ut.ee

Alates 28. juunist on Valga Keskraamatukogus avatud rändinstallatsioon “Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus”. Rahvusraamatukogu harulduste ja vanaraamatute kogu põhjal valminud installatsioon ühendab keskkonnateadliku mõtteviisi ja looduse 19. sajandi elutarkuste ja õpetustega. Installatsiooni aluseks on Carl Robert Jakobsoni, Ado Grenzsteini ja Juhan Kunderi toona kirjutatud kooliõpikud. Arusaam loodusest ja keskkonnahoiust, mis enam kui sada aastat tagasi kirjutatud õpikutest vastu vaatab, on mõjus ja aktuaalne ka tänapäevase kliima- ja keskkonnakriisi kontekstis.

Installatsiooni saadab töövihik-trükis “Ühe puu jutuajamine raamatukogu külastajaga”, mis sisaldab nuputamisülesandeid, aruteluküsimusi ja paeluvaid lugusid kooliõpikute autoritelt, mille kaudu kogemuslikult mõista ja tunnetada looduse ja keskkonnahoiu tähendust 19. sajandi klassiruumis.

Installatsiooni idee autorid ja teostajad on rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide nõunik Rene Mäe ja graafiline disainer Maria Muuk, arhitektuurse lahenduse autorid Kaarel Kuusk ja Päär Keedus, originaalillustratsioonide autor Mark Antonius Puhkan, tootja Valge Kuup ja trükimaterjalid on valminud koostöös trükikojaga Labora. Projekti on toetanud Räpina paberivabrik.

Installatsioon jääb avatuks 26. augustini.

Võidupüha ja jaanipäeva ajal oleme avatud 22. juunil kell 10.00-15.oo ja suletud 23. ja 24. juunil. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavste pärast ja kohtume raamatukogus juba teisipäeval, 27. juunil.

Täna andsime üle järjekordse August Gailiti nimelise novelliauhinna.

Novelliauhinna laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”. Suur rõõm oli tänasel pidulikul sündmusel autoriga kohtuda ja anda üle auhind – skulptor Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mis on koopia Säde pargis kõrguvast skulptuurist.

Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.

Jaanus Vaiksoo ei saanud kahjuks tulla Valka auhinda üle andma, kuid tema sõnavõtu ja õnnitluse luges ette žürii liige Tiina Lall:

“Austatud Gailiti nimelise novelliauhinna laureaat Katariina Libe ja head kirjandussõbrad!

Aastakümneid on Eestis välja antud Friedebert Tuglase novelliauhinda, mille saavad kaks kirjanikku aasta jooksul ilmunud parimate novellide eest. Aastast 2009 on selle kõrvale tulnud August Gailiti novelliauhind, mida antakse välja siin Valgas – Gailiti kodukandis. Gailit ja Tuglas puutusid kõige tihedamalt elu jooksul kokku pisut enam kui sajand tagasi „Siuru“ päevil. Mõlema kirjamehe jaoks oli see üks loominguliselt kõige intensiivsemaid aegu. Tulgase jaoks algasid aastad, mida tagantjärele tunneme tema loomingu kõrgperioodina. Gailit lendas kirjandustaevasse oma vaimustavate novellidega, mis vohasid fantaasiast, kuid mille kõige iseloomulikum tunnus oli tema isikupärane stiil: novellikogud „Saatana karussell“, „Rändavad rüütlid“, „August Gailiti surm“. Kahtlemata kujunes Gailitist Tuglase kõrval üks parimaid eesti novelliste läbi aegade. Mõlemad olid selles žanris suured meistrid. Ja sõltub ainult lugeja maitsest, kumba ta rohkem eelistab. Nii nagu eesti luules küsitakse: kas Under või Alver, nii võib eesti novelli puhul küsida, kas Tuglas või Gailit. Seega on August Gailiti novelliauhind suur tunnustus ja meil on siiralt hea meel, et laureaatide hulka lisandub Valdur Mikita, Mehis Heinsaare, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Bergi, Armin Kõomägi ja Lauri Sommeri kõrvale Katariina Libe.

Soome novellikirjanik Raija Siekkinen (1953-2004) on võrrelnud novelli veetilgaga: veetilk on väike, teda hoiab koos pindpinevus, aga ta peegeldab oma pinnal tohutult palju. Ka meisterlikult kirjutatud novell on kokkusurutud tihe tekst, mille vähestel lehekülgedel peegeldub elu kogu oma panoraamsuses. Selliste tekstide hulka kuulub ka Katariina Libe „Enesetapja“, mis on suurepärane novelli näide: nauditav ja napp stiil, täpne sõnastus ning klassikalisele novellile omane puänt.

Kui otsida novellist „Enesetapja“ gailitlikke jooni (mis ei ole küll sugugi esmatähtis), siis toredaid äratundmishetki leiab lugeja eelkõige Katariina Libe kirjeldustes ja mustas huumoris. Võtame kasvõi novelli alguse: „Poodud mees rippus madala tammepuu oksa küljes nagu mädaõun. Hallid juuksesalgud turritasid laiali nagu Helduril enesel. Köie alt, mis ühendas kössi vajunud kaela oksaga, paistis lillakaks tõmbunud kukal, ja see viirg ebaloomulikku tooni ihu tekitas iiveldust.“

Inetuse esteetika, mis ka Gailiti noorpõlve loomingus sageli tooni annab, muutub käesolevas novellis meisterliku sõna läbi lugemisnaudinguks.

Lõpetuseks tahaksin parafraseerida Katariina Libe novelli lõpulauset: August Gailiti novelliauhinna žürii tänab kirjanik Katariina Libe selle poole tunni vabaduse eest, mille „Enesetapja“ lugemine meile kinkinud oli.

Palju õnne!“

Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Sündmusele oli kohale kutsutud ka Nipernaadi kuju looja Jaak Soans, kellelt kirjandushuvilised kuulsid miniloengut “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas”. Skulptor rääkis muuhulgas põgusalt nii Säde pargis asuva Nipernaadi, kui ka selle vähendatud koopia valmimisest ja  skulptuurist üldisemalt. Vastused said ka kuulajate küsimused.

Suurepärast elamust pakkus pärimusmuusik Koidu Ahk, kes pakkus kuulamiseks tuntud lugusid ja ka omaloomingut akordionil. Emotsionaalselt võeti vastu filmist Nipernaadi tuntud Ernst Enno sõnade ja Eduard Tubina viisiga “Rändaja õhtulaul”, mille Koidu esitas hoopis omamoodi – rahvalikus seades.

August Gailiti nimeline novelliauhind on kirjandusauhind, mis määratakse alates 2009. aastast kord kahe aasta jooksul eesti autorile kõige gailitlikuma novelli (kas fantaasiarikkus, seiklushimulised romantilised tegelased, maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon) eest. August Gailiti nimelist novelliauhinda annab välja Valga Vallavalitsus koostöös Valga Keskraamatukoguga. Nominendid selguvad rahvahääletusel, võitja valib välja viieliikmeline žürii. Auhinnaks on skulptor Jaak Soansi valmistatud Nipernaadi kuju.

Tänavune August Gailiti nimeline novelliauhind anti välja kaheksandat korda. Varasemad novelliauhinna laureaadid on:

Valdur Mikita

Mehis Heinsaar

Kärt Hellerma

Ervin Õunapuu

Maimu Berg

Armin Kõomägi

Lauri Sommer

Novelliauhind anti üle sümboolselt just Säde pargis asuva Nipernaadi kuju juures. Auhinna andis üle Valga vallavanem Monika Rogenbaum. Katariina Libe ja Jaak Soans said Valgast kaasa ka meeneraamatu, mis tutvustab unikaalset kaksiklinna Valga/Valka.

Kirjandussündmust toetab Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valga vald, Valga Keskraamatukogu. Täname Valga Muuseumi, kes tõi tänasele sündmusele huvitava esineja, skulptor Jaak Soansi.

Rohkem pilte SIIN