Kirjandusmängu „Kes sellel kuul on sündinud…” märtsikuu küsimus!
Iga kuu alguses avaldatud küsimus puudutab sellel kuul sündinud eesti kirjandusklassiku loomingut.
Tallinna Kirjanduskeskuse algatusel on sellest aastast 30. jaanuar, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Valga Keskraamatukogu tervitab Tallinna Kirjanduskeskus algatust ja eesti kirjandusklassika tutvustuseks või meeldetuletuseks pakub lugejatele igakuiselt peamurdmist kirjandusmänguga „Kes sellel kuul on sündinud…”.
📌 Ja nüüd märtsikuu küsimus!
✒️ Mõttetera Friedebert Tuglaselt: „Sõna on iseenesest tühine ja selle väljaütlemine on väike õhuväristamine, aga ta võib terve maailma kummutada.”
Fr. Tuglase sünnikuupäev on 2. märts 1886. aasta. 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, tähistame emakeelepäeva. Märtsis on sündinud ka luuletaja Marie Under, proosakirjanik Eduard Vilde. Veel on märtsikuus sündinud Johannes Semper, Silvia Rannamaa ja Andres Ehin.
❓Meie küsime: Kes neist on kasutanud pseudonüümi Tiiu Tasane?
Vastata saad siin: https://forms.gle/pYZDMZ7DZUe3SEjd9
🎈 Jaanuarikuu mängu auhind läks loosi tahtel Oksana Leesikule. Palju õnne!
📷 Fotokollaažil ülalpool nimetatud autorid
Raamatukogu lahtiolekuajad pühade eel
Raamatukogu lahtiolekuajad Eesti Vabariigi aastapäeva eel on järgmised:
23. veebruar- avatud kell 10.00-15.00
24. veebruar – suletud
Raamatukogu on avatud tavapärastel aegadel alates 25. veebruarist.
Näitus toob vaatajateni ingerisoomlaste keeruka saatuse
Valga Keskraamatukogus on avatud fotonäitus “Ingerisoomlaste 100 aastat”.
Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, see paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.
Näituse on koostanud Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundanud fotokunstnik Herkki-Erich Merila.
Näitus “Ingerisoomlaste 100 aastat” jääb keskraamatukogusse 18. märtsini.
Homme esitletakse e-väljaannete laenutust enam kui 3000 kirjandusteose ja audioraamatuga
Teisipäeval, 14. veebruaril kell 11.00 esitletakse Kirjanike Maja musta laega saalis üleriigilisel laenutusplatvormil Minu Raamatukogu (MIRKO) käivituvat
e-väljaannete laenutust, mis võimaldab kõigil Eesti elanikel tellida tasuta oma seadmesse kuni viis e-teost, mille hulgas võib olla nii e-raamatuid, audioraamatuid kui perioodikat.
Otseülekanne esitlusest algab kell 11.00 ja seda saab jälgida RaRa Youtube kanalil.
E-väljaannete laenutus on üks osa üleriigilisest Minu Raamatukogu (MIRKO) platvormteenusest, kus 2022. aasta septembris avati raamatuid pakiautomaati või kulleriga koju tellimise võimalus.
E- väljaannete laenutuse avamisel tervitavad lugemissõpru kultuuriminister Piret Hartman, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.
Projekti on rahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond ja Kultuuriministeerium.
Otseülekande link https://www.youtube.com/watch?v=5OaYVEA5oM4
Lisainfo
Signe Heiberg
Eesti Rahvusraamatukogu
avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert
+372 56 80 7324
Valga Keskraamatukogu nõukogu koosseis
Raamatukogu töö hindamiseks ja muude raamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks moodustab vallavalitsus viieliikmelise nõukogu. Nõukogu koosseisu kinnitab vallavalitsus, nimetades nõukogu esimehe ja neli liiget.
Valga Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määruse nr 32 „Valga Keskraamatukogu põhimäärus“ § 10 lõigete 1 ja 2 alusel andis Valga Vallavalitsus korralduse kinnitada Valga Keskraamatukogu nõukogu koosseis alljärgnevalt:
Valga Keskraamatukogu nõukogu koosseis:
- Kaisa Kerge – Valga Vallavalitsuse kultuurispetsialist;
- Hille Tamman;
- Eha Mandel;
- Riina Ojamets;
- Maria Usk
Korraldus jõustus 1. veebruaril 2023.
Luuleprõmm selgitas noorpoeetide paremiku
Luuleprõmm ehk Poetry Slam 2023 Valgamaa eelvoor tõi Valga keskraamatukogusse 28 noort poeeti kuuest maakonna koolist. Noored esitasid oma loomingut, võisteldi kolmes vanuserühmas.
Paremusjärjestus, mille pani paika kolmeliikmelise žürii hinnang, kujunes järgmiseks:
Kuni 11aastased:1. koht: Timo Süsta Valga põhikoolist (õp Tiina Lillemets)
2. koht: Rosanna Heleri Grencštein Valga põhikoolist (õp Ene Sõstar)
3. koht: Alar Veemees Tsirguliina koolist (õp Marje Utsal)
Eripreemia: Kätriin Sõber Valga põhikoolist (õp Ene Sõstar)
12-15aastased:1. koht: Ly-Sandra Solbaja Valga põhikoolist (õp Pauliina Võõras)
2. koht: Taia Lankert Valga Priimetsa koolist (õp Reet Karbik)
3. koht: Susanna Aleshina Valga põhikoolist (õp Ene Sõstar)
Eripreemia: Emma Lota Kängsepp Keeni põhikoolist (õp Maire Roio)
16-19aastased:1. Joonas Saar Valgamaa kutseõppekeskusest (õp Üllar Kadai)
2. Mikk Süsta Valga põhikoolist (õp Ene Sõstar)
Noorte etteasteid vaagis kolmeliikmeline žürii koosseisus Valga keskraamatukogu konsultant Endla Schasmin, Valga vallavalitsuse haridusspetsialist Tiina Lall ning külalisena kirjanik ja muusik Heiki Vilep. Nagu lugematutel kordadel varem, oli hindajate töö keeruline selgi korral, sest kõlanud luuletused olid kõik suurt aplausi väärt. Siirus, rõõm ja kurbus, ilu ja igatsus, lapselik meel – need on mõned emotsioonid paljudest, mida täna kuulda saime.
Noorluuletajatele jagas tunnustust, õpetussõnu ja näpunäiteid Heiki Vilep, kes luges ette ka valiku oma suurest luulepagasist.
Aitäh teile, osalejad, tõeliselt kaasahaarava elamuse eest! Suur tänu õpetajatele ja lapsevanematele julgustamise ja juhendamise eest! Üritust toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.
Kohtume järgmisel aastal!
Pildil: Heiki Vilep
Laatres arutleti vabaajakeskuse tuleviku üle
Veebruari algul, täpsemalt 3. veebruaril kohtusime kohalike elanikega Laatre vabaajakeskuse majas, et kuulata ära piirkonna inimeste soovid ja ootused ning siis juba täpsemalt tulevikusuunad paika panna.
Vallavalitsusest osalesid kokkusaamisel vallavanem Monika Rogenbaum ja asevallavanem Maarja Mägi, keskraamatukogu esindas direktor Triinu Rätsepp. Vestlusringis osales 25 inimest, suur osalejate arv näitas ühist muret kohaliku vabaajakeskuse toimimise osas.
Vallajuhid andsid ülevaate vabaajakeskuse ülalpidamise kuludest. Selgitati, et plaanis on teisele korrusele luua rendipinnad ehk korterid. Seega saab vabaajakeskuse tegevus olema esimesele korrusel. Ühise arutelu tulemusena jääb esimesele korrusele nii jõusaal kui pingpongilaud ning säilib ruumi rentimise võimalus eraüritusteks hinnakirja alusel.
Häid mõtteid oli palju. Kogukonnaliikmete poolt tehti ettepanek-üleskutse tuua vabaajakeskuse kööki ühiseks kasutamiseks kodus seisma jäänud heas korras lauanõud. Leidus neid, kes tahaks korraldada vabaajakeskuses pannkoogihommikuid kogukonna lastele. Inimesed ootavad erinevaid loenguid, tegevusi lastele ja kohtumisi. Loomulikult on vabaajakeskus koht, kuhu kohalikud seltsingud/MTÜ-d on oodatud oma tasuta pakutavaid tegevusi ellu viima.
Väga oluliseks teemaks kujunes arutelu sauna üle. Jõuti ühisele arusaamale, et seda on tõesti väga vaja, kuigi varasemast võis jääda mulje, et seda ei kasutagi keegi. Saunapäevaks sai esialgu kokku lepitud reede. Selleks, et aga päriselt saunapäevi teha, kinnitab vallavalitsus hinnakirja, kehtestab kasutamise korra ja muudetakse ka raamatukogutöötaja tööaegasid, et see sobituks vabaajakeskuse rütmiga.
Kõikide teenuste ja võimaluste osas oli läbiv teema info kättesaadavus ja jagamine. Rääkisime läbi, kust kogukonna liikmed infot saavad ja leppisime kokku, et kõik vabaajakeskuse kasutamist puudutav info tuleb esitada selgelt ja üles panna nii veebikeskkonda (valla koduleht, raamatukogu koduleht, sotsiaalmeeida) kui ka infotahvlitele Laatre külas ja vabaajakeskuses.
Olmeküsimustest jäi aga kõlama vajadus korda teha vabaajakeskuse trepp, välja vahetada välisuks ja lahendada aastatepikkune probleem toasoojaga: pool maja on üleköetud samas kui teine pool jahe.
Oleme väga tänulikud, et nii paljud elanikud tulid kohale ja mõtlesid kaasa. Anname enda poolt parima, et saaksime võimalikult kiiresti vajalikud ümberkorraldused tehtud. Hea on tunda, et teeme midagi, mis inimestele korda läheb.