Foto: Zenckeri villa aastal 1937. Allikas: Tallinna Linnamuuseum/ Autor: Sarap, Carl
Raamatukogude aasta on küll lõppenud ja juba ka antud üle teatepulk järgmisele teema-aastale – liikumisaastale. Siiski räägime veel raamatukogudest. Oleme raamatukogude aasta puhul andnud teile, head lugejad, ülevaate järgemööda kõigist Valga valla haruraamatukogudest. Nüüd on järg Valga Keskraamatukogu käes vaadata tagasi, aga ka ettepoole kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. (Kirja pani Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp ja Endla Schasmin.)
Valga Keskraamatukogu on üks vanimaid rahvaraamatukogusid Eestis
Küllap teate kõik muinasjutulise torniga kollast maja Säde pargi servas. Siin asub Valga Keskraamatukogu – pika ja väärika ajalooga asutus, julgelt tulevikku vaatav asutus. Ja just tänavu sai Valga Keskraamatukogu „kodu“, Zenckeri villa, 120aastaseks. Valga Keskraamatukogu sünniks aga peame aastat 1865, kui Valgas avati linnaraamatukogu. Sel ajal ei olnud Valga kahe riigi vahel jagunev piirilinn, vaid Venemaa keisririigi kreisilinn, mis asus kahe kultuurikeskuse – Tartu ja Riia – vahel, olles ka ise edumeelne kultuuri- ja hariduslinn. Valgas tegutses Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mille juhatajal Jānis Cimzel ja tema mõttekaaslastel oli suuri teeneid raamatukogu asutamisel.
Walksche Stadt Bibliotheki põhimääruse kinnitas Valga linna raad veebruaris 1865. Raamatukogu asus Raekojas. Kuigi raamatukogu oli sel ajal saksakeelne, oli see kultuurikoldeks ka haritud eestlastele. Esimesel tegevusaastal muretseti raamatukogusse 436 köidet. Arhiivimaterjalide põhjal saame öelda, et linna raamatukogu eksisteeris iseseisvalt vähemalt 1909. aastani, peale seda anti raamatukogu üle Valga Eesti Karskuse Seltsile.
21. aprillil 1925. aastal avati Valga linna raamatukogu teistkordselt nimetusega Walga Linna Awalik Raamatukogu ja sellest ajast alates tegutseb raamatukogu järjepidevalt tänaseni. Raamatukogu asus siis tollase postimaja teisel korrusel. Raamatukogu avamisel oli raamatuid 563, fond kasvas jõudsalt – 1939. aastaks oli see kasvanud 5 200 köiteni. Valga Linnaraamatukogust oli saanud täielikult väljakujunenud kultuuriasutus, millel oli tähtis osa linnaelanike vaimuelus.
Järgnevatel murrangulistel aastatel muutus palju. Nõukogude võimu saabumisega nimetati Valga Linna raamatukogu ümber Valga Maakondlikuks keskraamatukoguks ja allutati poliitharidusosakonnale, algas fondide puhastamine “poliitiliselt kahjulikust kirjandusest”. Heitlikel aegadel paraku omaaegne fond hävis veelgi ja tänase päevani on sellest säilinud ainult sadakond raamatut. Aastate jooksul on raamatukogu jõudumööda juurde hankinud olulise tähtsusega vanu trükiseid ja nüüdseks on enne 1940. aastat ilmunud raamatuid umbes 200. Kõige väärtuslikumaks neist võib pidada 1864. aastal ilmunud Helme algkooli õpetaja Andreas Erlemanni poolt koostatud “Musika öppetus”, mis on esimene eestikeelne muusikateooria õpik üldse.
Traagiline oli raamatukogule 1941. aasta suvi, mil põgenevad Nõukogude väed hukkasid juhataja Aleksander Ojakääru. Tema tööd jätkas abikaasa Hilda-Emilie.
Raamatukogule anti 1944. aastal uued ruumid Jaani kiriku taha Gensi majja, kuid sinna jäädi vaid üürikeseks ajaks. Jõuti veel kuus korda kolida, enne kui endisesse pangahoonesse Aia tänavas saadi ruumid, kuhu jäädi tervelt 48 aastaks. Aia tänavale kolimisega sai raamatukogu justkui uue hingamise ja hakkas lõpututest kolimistest ja sõjakaosest toibuma. 1950. aastal asutati Valga linna lasteraamatukogu. Aasta hiljem sai lastekogu juba eraldi ruumid praeguse Vabaduse, toonase Võidu tänava majja number 8. Seitse aastat hiljem koliti juba suurematesse ruumidesse samal tänaval.
Sõjajärgne aeg ei olnud siiski raamatukogule sugugi soodne. Puudus oli eriharidusega töötajaist ja juhatajad vahetusid sageli. Olukord muutus, kui 1970. aastal sai juhatajaks Salme Vainlo, kes jäi ametisse 29 aastaks. Seda aega loetakse stabiilseks ja tulemuslikuks. 1975. aastal toimunud raamatukogude tsentraliseerimise tulemusena nimetati kogu Valga Keskraamatukoguks ja lasteraamatukogu muutus lastekirjanduse osakonnaks. Lisaks eraldusid teenindusosakond ja komplekteerimis-töötlusosakond. Teenindusosakonna kooseisu kuulus ka raamatubuss, seitsmekümnendate lõpus lisandus metoodika- ja bibliograafiaosakond.
Alates aastast 1993 on raamatukogu linna allasutus. 1996. aastal kolis raamatukogu kaunisse majja linnapargis, tiigi ääres – Valga Linnavalitsus otsustas anda raamatukogu kasutusse renoveeritud Zenckeri elamu-villa. Maja on ehitatud ja projekteeritud Karl Schmidti poolt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri tellimisel. Hoones oli kasulikku pinda enneolematult palju – 751 ruutmeetrit. Varem neljas erinevas majas paiknenud osakonnad said nüüd kõik ühe katuse alla.
Peale uude majasse kolimist alustati automatiseerimisega: kasutusele võeti programm nimega Kirjasto, loodi elektronkataloog, avati avalik internetipunkt. Peatselt mindi üle arvutilaenutusele, alustati koduloolise andmebaasi loomist, loodi esimene koduleht. Aastal 2003 asendati esialgne nüüdisaegsema programmiga RIKS, mis on tuttav praegustele lugejatele.
Koostöös omavalitsusega antakse alates 2009. aastast välja August Gailiti novelliauhinda, mis määratakse kõige nipernaadilikuma novelli eest. Tuleva aasta aprillis on see aeg, kus leiab omaniku järjekorras juba kaheksas novelliauhind.
Valla raamatukogud töötavad ühise eesmärgi nimel
Pärast 2017. aastal toimunud kohalike omavalitsuste ühinemist kuuluvad Valga Keskraamatukogu struktuuri ka üheksa haruraamatukogu Valga vallas – Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagula, Tsirguliina ja Õru raamatukogud. Meie raamatukogudes töötab täna 22 raamatukoguhaldjat. Lisaks leiate Valga raudteejaamast Ränduriraamatukogu. Meie missioon on olla inimesele võimalikult lähedal ja kättesaadav. Raamatukogude igapäevane tegevus toetab Valga valla kodanikku, olles kaasavaks kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskuseks kogu inimese
elukaare vältel, panustades ühtlasi ka infopädevuste arendamisse. Oleme maakondlik rahvaraamatukogude kompetentsikeskus ja partneriks piirkonnas tegutsevatele asutustele.
Raamatukogude põhiülesanneteks on lugejale vajalike teavikute kogumine, hoidmine, kättesaadavaks tegemine ja avalikele teenustele juurdepääsu tagamine. Valga Keskraamatukogu täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid – statistika, nõustamine, komplekteerimine, aruandlus. Koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga viime ellu maakondlikke konkursse õpilastele. Aga see pole veel kõik. Raamatukogu korraldab üritusi erinevatele vanusegruppidele. Igakuiselt koostatakse näituseid ja väljapanekuid, võimalusel võetakse
vastu ka külalisnäituseid.
Töö laste ja noortega on meile väga südamelähedane. Lastele ja noortele korraldame kohtumisi kirjanikega, ettelugemisi, raamatukogutunde, lugemisprogramme ja veel mitmeid teisi tegevusi. Vahendame üle-eestilisi algatusi ja programme. Täiskasvanutele korraldame samuti erinevaid sündmusi, näiteks kohtumisi kirjanikega, raamatuesitlusi, loenguid, õpitubasid. Raamatukogus
on võimalik rentida seminariruumi oma ürituse jaoks või teha hoopis kaugtööd.
Peame vahvaks, kui raamatukogu ka ise seinte vahelt välja tuleb ja oma võimalusi ja tegevusi tutvustab. Seetõttu oleme näiteks 2022. aastal käinud ise koolides koos külalistega ning osalenud suurematel üritustel väljaspool meie maja. Võimalust mööda soovime sellega jätkata ka tulevikus.
Soovime olla võimalikult kogukonnasõbralikud ja usaldusväärsed. Meie töötajad on inimesi väärtustavad abivalmis kogukonnahoidjad, kes läbi professionaalsuse ja paindlikkuse aitavad kodanikel reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele. Meie kogud lähtuvad lugejanõudlusest, toetades igakülgselt kultuuri, elukestvat õpet ja vaimset tervist. Meil on head ja toetavad koostööpartnerid (valla asutused, koolid, lasteaiad, Valgamaa Arenguagentuur jt), kellega koostöös saame kujundada lastes ja noortes lugemisharjumust ja raamatute armastust. Suur kummardus ja tänu neile meie poolt!
Päev-päevalt töötame selle nimel, et tagada paindlikud lisavõimalused raamatukoguteenuse kasutamiseks. Täna toetab seda raamatukapi olemasolu, kuhu endale sobival ajal raamatuid on võimalik tellida, samuti on olemas tagastuskast, kuhu saab möödaminnes loetud kirjavara tagastada. Püüdleme kaasaegsete lahenduste poole, näiteks iseteenidusvõimaluse loomine.
Raamatukogu asub ilusas majas ja ilusas ümbruses, kuid meie maja vajab väga renoveerimist, et saaksime muuta raamatukoguteenuse ja -sisekeskkonna kaasaegseks ja võimalikult lugejasõbralikuks. Teame, et ressursside leidmine selleks pole lihtne, kuid usaldame elu …
Mööda on saamas tegus ja toimekas raamatukogude aasta 2022, millest täpsemalt kirjutame juba jaanuaris. Kuni 31. detsembrini ootame veel ideekavandeid Valga Keskraamatukogule uue logo leidmiseks, mille kohta leiab rohkem infot meie kodulehe uudistest. Kindlasti on ka saabuv 2023. aasta sama toimekas. Ikka oma lugejate käsutuses ja sooviga saada paremaks ja kättesaadavamaks.
Kohtume ikka raamatukogus!
