Raamatukogude aasta dialooginädal lõi uusi koostöid

/in /by

Septembri lõpus tutvustati Tallinna Keskraamatukogus dialooginädala mõjuanalüüsi. 6.-12. juunil toimunud „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ dialooginädala raames korraldasid raamatukoguhoidjad üle Eesti 12 avalikku arutelu. Sündmusele tagasiside andnute hinnangul oli dialooginädal vajalik ning kogukonnas oodatakse veel avalikke arutelusid.

Kokku osales esmakordsel dialooginädalal üle 120 inimese, kellest 66 andsid korraldajatele ka kirjalikku tagasisidet. 98,5% vastanutest kinnitas, et dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud. „Aitäh, et aitate Eesti inimesed omavahel rääkima,“ kirjutas üks osaleja Haapsalust.

Valga Keskraamatukogu osales dialooginädalal, kaasates noori. Noorte suvekoolis korraldatud dialoogides püüdsime selgust saada noorte ootustest raamatukogudele ja vaadata koos nendega tulevikku. “Tegu oli väga avardava kogemusega. Olen tänulik, et on loodud selline programm ja tööriist, mis annab raamatukogudele võimaluse olla veel rohkem kogukonnakeskuseks,” märkis direktor Triinu Rätsepp, kes läbis käesoleval aastal ka dialoogide läbiviimist toetava koolitusprogrammi.

„Saame projekti ja selle mõju üle uhkust tunda. Inimeste tagasiside näitas, et dialoog on hea viis kogukondades oluliste teemade üle arutamiseks ning raamatukogud, kus on dialoogi loomise ja kogukonna kaasamise oskused, saavad soodustada kodanikuaktiivsust ja kogukonna sidusust,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja ja projekti üks eestvedaja Kairi Tilga. Dialooginädalast tõukus ka mitu uut koostööd, mis tugevdavad veelgi osalenud raamatukoguhoidjate rolli avalike vestluste võimaldajatena. „Näiteks plaanib Riigikantselei kutsuda osalenud raamatukoguhoidjad üleriigilise kaasamisprojekti „Arvamusrännak“ arutelude korraldajate hulka, Valga raamatukogu juhataja viis Valgamaa Noorte Suvekoolis läbi dialoogimaratoni ning nii Türi, Toila, Põhja-Pärnumaa kui teised osalenud raamatukogud said kutseid korraldada dialooge mujalgi,“ lisas Tilga.

„Osalejate tagasiside annab lootust, et dialoogikultuur saab oluliseks osaks meie ühiskonnast. Aitamaks dialoogide kokkukutsujaid ja algatajaid valmib enne aasta lõppu „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ projekti tulemusena ka dialoogi loomise e-käsiraamat, mis võimaldab igal ühel ise oma organisatsioonis, seltsis, kogukonnas, koolis, vallas, maakonnas dialooge olulistel teemadel luua,“ lisas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Tuuliki Tõiste.

Käimasoleva raamatukogude aasta üheks fookuseks on raamatukogude tutvustamine kogukonnakeskustena. Selleks käivitus kevadel esimest korda toimuv suurprojekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”, mis toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) koostöös.

Mõjuanalüüsi leiab siit.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab:  www.raamatukogudeaasta.ee.

Fotod mõjuanalüüsi tutvustamisest ja koolitusprogrammi tänavuse lennu tänusündmusest asuvad siin. Fotode autor on Liis Reiman.

3. oktoobrist alustab lugemisprogramm “Lugemisisu”

/in /by

3. oktoobrist 2022 kuni 31. maini 2023 kestab Lugemisisu hooaeg Valga Keskraamatukogus, Kaagjärve, Tsirguliina, Õru, Lüllemäe ja Koikküla raamatukogudes.

Lugemisprogrammi eesmärgiks on innustada 5–10-aastasi lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust.

Lugemisprogramm „Lugemisisu“ tutvustab uuemat lastekirjandust ja avardab laste kultuurikogemust.

Programm toetab üleriigilist õppekava, arendades laste keele- ja kirjanduspädevust. Klassidel ja lasteaiarühmadel on võimalik valida erinevate teematundide vahel. Rohkem infot: https://elk.ee/opetajale/lugemisisu/ ja programmis osalevatest raamatukogudest.

Kuu viimasel reedel sisetööpäev

/in /by

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 30. septembril Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Homsest käivitub enam kui miljoni teosega üleriigiline raamatukogude laenutusplatvorm

/in /by

Teisipäeval, 27. septembril avatakse raamatukogude ühine laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO), mis toob raamatuhuvilistele käeulatusse 28 raamatukogu kogud, kokku enam kui miljoni teosega, mida saab pakiautomaati või kulleriga koju tellida. Raamatukogude aasta puhul loodud ühine virtuaalne raamaturiiul aitab muuta kogud kättesaadavamaks üle Eesti.

Raamatukogude ühine laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO) võimaldab koondada paljude raamatukogude kogud ühisele virtuaalsele raamaturiiulile, kust lugeja saab tellida teose pakiautomaati või kulleriga koju.

„Esialgu on MIRKO laenutusplatvormiga liidestatud 28 erineva raamatukogu kogud, milles on enam kui miljon raamatut või nooti. Loodame, et tulevikus liitub platvormiga veel raamatukogusid ja raamatukogude ühine virtuaalne riiul saab pikemaks,” kõneles rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Korraga saab tellida kuni 5 raamatut ja 21 päevaks. Tähtaja saabumisel on võimalik tellimust pikendada. Tellimiseks tuleb registreeruda laenutusplatvormi kasutajaks ja sisselogimisel kasutada riiklikke autentimisvahendeid. MIRKO kaudu tellides tuleb tasuda ainult transpordikulu ja raamat jõuab pakiautomaati või kulleriga koju 2–4 päevaga.

Minu Raamatukogu (MIRKO) laenutusplatvormiga on liidestatud 28 raamatukogu või haruraamatukogu kogud.

 Liitunud raamatukogud

Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Jüri raamatukogu, Järvamaa Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Narva Keskraamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Rõngu Raamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Kaitseväe raamatukogu, Saku Vallaraamatukogu koos Kajamaa, Kiisa, Kurtna haruraamatukogudega ning Valga Keskraamatukogu koos Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagula, Tsirguliina ja Õru haruraamatukogudega.

Laenutusplatvormile lisandub uusi teenuseid
MIRKO platvormile lõimitakse tulevikus veel mitmeid teisi raamatukogude teenuseid. 2023. aastal plaanitakse MIRKO-s avada e-väljaannete laenutus (e-raamatud, e-ajakirjad ja audioraamatud).

Minu Raamatukogu (MIRKO) on arendatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooni edendavate hangete programmi toel Eesti Rahvusraamatukogu vedamisel koos infosüsteemide arendaja NET GROUP OÜ-ga.

MIRKO-t hoiab töös Eesti Rahvusraamatukogu koos teenuses osalevate raamatukogudega.

Lisainformatsioon
Signe Heiberg
Avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert
Eesti Rahvusraamatukogu
+372 56 80 7324

Rahvusvähemustele pühendatud perepäev Säde pargis

/in /by
Rahvusvähemuste päevale pühendatud perepäevaks “Kogu Eesti loeb!” kinkis alanud sügis meile imeilusa ilma ja need, kes kohale tulid said toredate elamuste osaliseks.
Külas oli imeline jutuvestja Polina Tšerkassova, kes võlus kõik kuulajad ära oma olemuse ja lugudega. Polina on veel ka antropoloog ja muusik, oma esinemistes põimib ta kaugetelt maadelt toodud tõsielulugusid ja muinasjutte oma muusikaga, mida ta esitab erinevatel haruldastel pillidel.
Roma-kogukonna tantsugrupp Shukar Roma oma särtsuvate tantsudega tõi ehedaid emotsioone ja lõi päeva lausa särama.
Eesti Pagulasabi ja Eesti muusikute albumi “Kuula mu loo kõla!” esitlus avas akna Eestis uut elu alustanud noorte välismaalase maailma. Mõned aastad Eestis elanud Egiptusest pärit Karim Hossam ja keenialanna Grace Muchiri rääkisid rõõmudest ja väljakutsetest, millega uues keskkonnas kohtutud.
Juris Leimanise raamat “Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel” on ainulaadne sissevaade romade maailma 20. sajandi algul siinkandis. Raamatut esitlesid toimetaja Inge Annom ja projektijuht Risto Järv, luges Tiit Järv. Esitlus pakkus huvitavaid teadmisi selle värvika rahvakillu kommetest.
Jagati rahvuslikke retsepte ja degusteerida ning kaasa osta sai rahvustoite.
Õueraamatukogu ja õpitoad pakkusid uudistamist ja isetegemise rõõmu.
Perepäev oli suur üle-eestiline raamatukogude aasta sündmus, kus üheksas Eesti piirkonnas toimusid sarnased üritused, et tõsta esile meie rahvusvähemusi ja näidata, et raamatukogu teenused on neile kättesaadavad ja nad on igal pool oodatud.
Väärib märkimist, et Valga on sellise sündmuse korraldamiseks eriti sobiv paik, kuna teatavasti on Valga valla elanikkond erakordselt paljurahvuseline – siin elab eestlastele lisaks veel umbkaudu poolesaja rahvuse esindajaid.
Valga keskraamatukogu tänab kõiki panustajaid ja kaasalööjaid: Valgamaa Kutseõppekeskus, Українське товариство і суботня школа Калина м. Валга, Eesti Pagulasabi / Estonian Refugee Council projektijuht Silvia Teras, Polina Tšerkassova, Valga romade kogukonna esindajad, Raamatusõprade klubi, Valga vald, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Valga Avatud Noortekeskus, Juris Freimanis, Birgit Tuulemets ja teised toredad inimesed, kes meile nõu ja jõuga abiks olid.
Keskraamatukogu direktori tänu ka hoolsale raamatukoguperele, kes ühtselt meie kõigi ühise eesmärgi nimel pingutasid.
SUUR AITÄH kõigile külastajatele!
Üritusele pani õla alla Kultuuriministeerium.

Eesti raamatukogud tähistavad rahvusvähemuste päeva

/in /by

Homme, 24. septembril kutsuvad raamatukogud üle Eesti tähistama rahvusvähemuste päeva sündmusega „Kogu Eesti loeb“. Eesti erinevates piirkondades toimuvad mitmesugused etteasted, keelekohvikud ja rahvusköökide tutvustamised, millega tuletatakse meelde, et raamatukogudes oodatakse kõiki Eesti elanikke olenemata nende emakeelest ja kultuurilisest taustast. 

„Raamatukogudel on kogukondade ühtsustunde loomises ja teistest kultuuridest pärit inimeste lõimimises suur roll. Raamatukokku võib sisse astuda igaüks ja saada sealt vajalikku nõu ning usaldusväärset informatsiooni, aga ka sidemeid teiste kogukonnaliikmetega,” tõi välja kultuuriminister Piret Hartman. „Rõõm on näha, et raamatukogud on võtnud lõimumise üheks oma südameasjaks ja seda eriti raamatukogude aastal. Raamatukogud täidavad juba pikemat aega palju suuremat sotsiaalset rolli, mistõttu on esmatähtis tagada meie raamatukogude jätkusuutlikkus,” lisas Hartman.

Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul on sündmustest oodatud osa võtma kõik huvilised. „Toimuvatel üritustel saab tasuta nautida mitmekeelset kultuuriprogrammi ja erinevaid rahvustoite ning tutvuda kohalike raamatukogude võimaluste ja tegevustega. Kindlasti leiab igaüks programmist midagi põnevat,” lisas Valdre.

„Kogu Eesti loeb” projekti kutsus ellu Kultuuriministeerium ja see on osa raamatukogude aasta programmist. Suuremad üritused toimuvad 24. septembril Tallinnas Laagna raamatukogu aias, Tartus Annelinna raamatukogu aias, Narva Keskraamatukogus ja promenaadil, Jõhvi muusikaväljakul (kell 11-11.45 osaleb Jõhvi kogukonnapäeval ka kultuuriminister Piret Hartman), Sillamäe raamatukogus, Rakveres Vallimäe ringlaval, Paldiski keskväljakul, Pärnu Keskraamatukogus ja Valgas Säde pargis.

Rahvusvähemuste päevaga seotud raamatuväljapanekuid ja ettevõtmisi võib leida ka väiksematest raamatukogudest üle Eesti.

Täpsem info kõigi „Kogu Eesti loeb” ürituste kohta on koondatud veebilehele www.raamatukogudeaasta.ee/kogueestiloeb

Ürituse reklaammaterjalid leiab siit https://drive.google.com/drive/folders/19Js8SlS3C1eUxjX6-B_Bd1Rq-3Q0gWzw

Teate edastas

Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749 

Ellen Polujanova luulekogu “Testaminet” esitlus

/in /by
15. septembril esitles Valga Keskraamatukogu seminariruumis oma kolmandat luulekogu Ellen Polujanova. “Luuletamine pole töö, vaid riimis oma mõtete ja tähelepanu kirjapanek” – ütles auväärses eas proua. Hubases õhkkonnas kohvilaua taga loeti luuletusi ja mõtsiklusi mineviku, oleviku ja tuleviku üle.
Kogu tema loomingu võtab hästi kokku tema luulekogu nimiluuletus “Testament”
Pole vara pole rikkust,
mida koi või rooste rikuks.
Päranduseks teile tahan
jätta mõned samid maha.
Olen põimind samidesse
oma eluloogi sisse.
Kõike, mida silmad näinud
sule alt on läbi käinud.
Kuulsust sellega ei teeni,
luulekihk mul lihtsalt geenis.
Kaua mõeldud, ära tehtud
kogutud nüüd luulevihku.

Suvelugemise lõpupidu koos Jaanus Vaiksooga

/in /by
Möödunud laupäeval panime punkti meie tänavusele suvelugemisele ja tänasime neid lapsi ja noori, kes koolivaheajalgi raamatuid unarusse ei jätnud ja suvelugemise aktsioonis vahvalt kaasa lõid – olgu siis ühe, viie, või viieteistkümne raamatuga. Kuid oli ka neid, kes jõudsid läbi lugeda kõik suvelugemise nimekirjas olnud raamatud.
Ikka on olnud nii, et suvelugemise lõpetamisele oleme kutsunud huvitava külalise. Enamasti kirjaniku, aga mitte tingimata. Käinud on näiteks Nukitsamees, Ilmar Tomusk, Kristiina Kass, Anti Saar, Wimberg, Teadusteater „Kvark“. Sel korral oli külaliseks kirjanik Jaanus Vaiksoo, kelle raamat „King nr. 41“ oli ka sellesuvise lugemisprogrammi nimekirjas.
Jaanus Vaiksoo on lastele kirjutanud enam kui 20 raamatut – nii jutte kui ka luuletusi. Kohtumisel noorte lugejatega rääkis Jaanus Vaiksoo sellest, kuidas temast kujunes kirjanik ja veidi ka oma raamatutest. Võimalust küsida küsimusi neid huvitavatel teemadel kasutasid noored usinalt.
Kokku osales Valga keskraamatukogu suvelugemises täpselt sada last, kes kokku lugesid läbi ligemale seitsesada raamatut. Lisaks panustasid tublid noored lugejad meie haruraamatukogudest – Soorust, Tsirguliinast, Kaagjärvelt ning Õrust.
Tahame veelkord tänada suvelugemises osalenud lapsi, nende vanemaid, aga ka õpetajaid, kes on hoolega lapsi lugema innustanud.
Suur AITÄH teile kõigile!
 

Osale mängus “Selle kuu kassik”!

/in /by
Äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ pakub uue väljakutse! Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Septembrikuu klassik – Mika Waltari
✒️ Mõttetera: Mida targemaks ja mõistlikumaks üks rahvas saab, seda nõrgemaks muutub ta sõjas, sest tark inimene mõistab sõja mõttetust ega haara meeleldi relva.
Soome kirjanik ja tõlkija Mika Toimi Waltari sündis 19. septembril 1908 Helsingis. Tähelepanu äratab eelkõige tema loomingu mitmekülgsus: 22 romaani, 15 lühiromaani, 26 näidendit, 6 luuletoest, 4 novellikogu, 3 omanäolist kriminaalromaani, 2 minasjuturaamatut. Waltari rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on 1945. aastal ilmunud romaan “Sinuhe, egiptlane”.
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt
? vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis
Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
?Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ augustikuu võitja! Katkend oli Knut Hamsuni teosest „Maa õnnistus“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Kaire Vares. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Fotol: Mika Waltari 1934. aastal/Wikipedia

Valga valla haruraamatukogudes on müügil postmargid

/in /by
Valga valla haruraamatukogud on laiendanud oma tegevust ja alates septembrikuust saab sealt osta postmarke, lisaks ümbrikele ja postkaartidele. Margid on müügis 9 raamatukogus – Hargla, Koikküla, Lüllemäe, Kaagjärve, Sooru, Tagula, Tsirguliina, Laatre ja Õru raamatukogus.
Lisaks, kui kirjakast ei ole läheduses, saab kirju ja teisi postisaadetisi teele panna personaalse kirjakandja abil. Tellimiseks helista telefonil 661 6616 või kirjuta www.omniva.ee/era/abiinfo/kirjakandja_tellimine. Märgi, mis teenust soovid ja aadress. Omniva klienditeenindaja võtab Sinuga ühendust ja lepib kokku teenindamise aja.
See on tasuta, kui elad postiasutustest kaugemal kui 5 km, lähemalt tulek maksab 5 eurot. Kehtivad täpselt samad hinnad kui postiasutuses ja maksad ainult ostetavate postiteenuste eest.