Suvelugemise tähtaega pikendati
Seoses suure huviga Suvelugemise vastu on tähtaega pikendatud.
Raamatuid saad veel lugeda ja vastata kuni 6. septembrini (kaasa arvatud).
Rõõmsate kohtumisteni raamatukogu lasteosakonnas!
Kuu viimasel reedel sisetööpäev
Seoses sisetööpäevaga on reedel, 26. augustil Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.
Tutvu Valga Keskraamatukogu arengukava eelnõuga ja tee ettepanekuid!
Tutvu Valga Keskraamatukogu arengukava eelnõuga ja tee ettepanekuid! Muudame koos raamatukogud paremaks!
Valga Vallavalitsus on suunanud avalikule väljapanekule Valga Keskraamatukogu arengukava eelnõu aastateks 2022-2026. Eelnõu on avalikustatud Valga valla ja Valga Keskraamatukogu veebilehel tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks 16. augustist kuni 30. augustini 2022 (k.a).
Arengukava eelnõu sisu puudutavaid muudatusettepanekuid saab esitada elektroonselt e-posti teel valga@valga.ee või tuues paberkandjal Valga Vallavalitsuse kantseleisse aadressil Puiestee 8, Valga kuni 30. augustini 2022.
Muudatusettepanekute laekumise korral korraldab Valga Vallavalitsus avaliku arutelu. Teade avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldatakse valla veebilehel.
Arengukava 2022-2026 eelnõuga saab tutvuda: https://bit.ly/3C7Xpha
20. augustil on raamatukogu suletud
Seoses taasiseseisvumispäevaga on laupäeval, 20. augustil Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud.
Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba teisipäeval.
“Selle kuu klassik” kutsub osalema!
Foto: Knut Hamsun/Wikipedia
Aeg mängida äraarvamismängu „Selle kuu klassik“! Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
Augustikuu klassik – Knut Hamsun
Mõttetera: Inimesed on kasvanud üles linna hingetus keskkonnas, kaotanud sideme elu juurtega. Minge tagasi!Helgi Pukk: „Hamsun on sügavat austust vääriv kirjanik. Ta tegi pika elu jooksul ära tohutu suure töö. Elu purustas palju ta illusioonidest, väsitas ja räsis armutult, pani pidevalt proovile. Kõigele vaatamata tunnistas Hamsun: on imetore tunda, et oled elus, naerda iseenda ja oma ebaõnnestumiste üle; vaadata tohutut igatsust tekitavaid sügistähti ja hingata metsa kirgastavat õhku.“
Selle kuu klassik, kirjanik Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. aastal. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga “Nälg”. Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos “Maa õnnistus”, mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.
Mängus osalemiseks:
tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiuliteltvastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletisTeosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ juulikuu võitja! Katkend oli Ernest Hemingway teosest „Kellele lüüakse hingekella“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Anette Roop. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Laatre raamatukogu
Fotod: Triinu Rätsepp
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Laatre raamatukoguga (Kirja pani Laatre raamatukogu juhataja Ene Kahro).
Laatre raamatukogu on vaatamata raskustele alles ka 108 aastat hiljem
1914. aastal asutati Laatres seltsi Kaja raamatukogu. Laatre Hariduse Selts Kaja jätkas tegevust ka Eesti Vabariigis. Seltsil oli raamatukogu, mis asus valla magasiaidast ümber ehitatud majas ja kus oli ligikaudu 500 eksemplari raamatuid. Raamatukogu arenes, näiteks 27. märtsil 1927. aastal peetud seltsi aastakoosolekul määrati 3000 marka raamatukogu täiendamiseks, 300 marka ajakohase kapi muretsemiseks ja 1000 marka kooli raamatukogu toetamiseks. Raamatukoguhoidjaks valiti preili J. Kurvits.
Pärast Teist maailmasõda alustas raamatukogu Harald Rebase juhatamisel tööd 20. detsembril 1946. aastal juba Laatre 7-klassilise kooli ruumides ning sealtpeale raamatukogu kolis ühtelugu ja juhatajad vahetusid sageli. Järgmisel kahel aastal paiknes raamatukogu rahvamaja ühes ruumis, juhataja oli Salme Põder. 1949. aastal sai raamatukogu asupaigaks koolimaja klassiruum, juhatajaks Armilda Lindpere. Alates 1950. aastast oli raamatukogul kolhoosi Stalini Tee kontorihoones üks tuba. Aastatel 1951-53 oli juhataja Juta Kaaramaa ning 1953-56 Evi Sõrmus.
Raamatukogu saatus on kulgenud tõusude ja mõõnadena. Asutus likvideeriti 15. aprillil 1956. aastal ja teavikud anti üle Tsirguliina raamatukogule. Tõlliste küla rahvasaadikute nõukogu 27. detsembri 1967 otsusega muudeti aga alates 1. jaanuarist 1968 Iigaste külaraamatukogu Laatre külaraamatukoguks. 1968. aastal oli raamatukogu avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning laenutuspunkt Iigastes esmaspäeval ja kolmapäeval. Pärast Iigaste laenutuspunkti kadumist oli raamatukogu alates 1983. aastast avatud viiel nädalapäeval. Laenutuspunkte on ka varasemalt tegutsenud ning samuti tehti peredel kojukannet. Taasavamisaastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas raamatukogu juhatajana Elvi Kängsepp. Alates 1. jaanuarist 2003 töötan raamatukogus mina.
Ajalooallikatest on näha, et raamatukogul pole olnud paikset asukohta ning ajad on olnud rasked. 1973. aastani paikneti kaupluse ja selle juhataja korteriga ühes hoones, mille valmimisaasta oli 1860. Aastatel 1973-1988 tegutseti 1959. aastal ehitatud elumajas. Ka edaspidi oldi kortermajades: aastatel 1988-1996 viiekorruselises keskküttega majas ning aastast 1996 kuni aastani 2013 kolmekorruselises elektriküttega majas. 2013. aasta 1. aprillist avati raamatukogu Vabaajakeskuse ruumidesse, mis on eelnevast mõne ruutmeetri võrra suurem ja külmade ilmadega üsnagi jahe. Osteti ka uued riiulid ja töölaud.
Raamatukogu sai 2004. aasta oktoobris Kultuuriministeeriumilt oma esimese arvuti lugejate tarbeks. Raamatukoguhoidja tööarvuti ja laenutusprogramm RIKS saadi 2009. aastal ning varsti alustatigi elektroonilise laenutusega.
Laatres oli algkool 2005. aasta õppeaasta lõpuni ning kurb on, et peale algkooli kadumist hakkas vähenema ka laste raamatukogu külastamine. Kuid toimetame ikka kogukonnaga koostöös. Näiteks oli käesoleval aastal Vabaajakeskusega koostöös pouring-akvarelli õpituba, kohtusime kirjanik Leelo Kassikäpaga. Raamatukogus tegi kaugtööd ja kohtus elanikega vallavanem.
Kuu viimasel reedel sisetööpäev
Seoses sisetööpäevaga on reedel, 29.juulil Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.
Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Sooru raamatukogu
Foto: Sooru mõis 1940. aastal/Valga Muuseumi fotokogu
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Sooru raamatukoguga. (Kirja pani Sooru raamatukogu juhtaja Elin Tamm).
Sooru raamatukogu hälliks on Sooru rüütlimõis
Sooru(Soorhof) mõisa esmamainimine pärineb aastast 1388, mis teeb temast ühe vanima mõisa Eestis. Miks see siin nii oluline on? Sest Sooru mõisast sai tõenäoliselt alguse esimene Sooru raamatukogu.
- aastal oli Sooru mõis rüütlimõis, mille omanik oli parun Moritz von Wrangel, aastail 1920 – 1922 võõrandati Sooru mõis Eesti riigile. 1921. aastal loodi Sooru Laulu ja Mängu Selts, seltsi volinikuks sai Herman Talvik ning selle juurde loodi ka raamatukogu. 1922. aastal seati mõisa härrastemajas sisse Sooru valla algkool, mida juhatas Peeter Kerk.
- aastal teatas vallavalitsus haridusministeeriumile, et vallal puudub raamatukogu ja palus toetust selle asutamiseks. Sellele esitas vastulause Sooru Laulu ja Mängu Seltsi esimees Herman Talvik, teatades, et neil on raamatukogu juba ammu olemas ning vallarahva kasutada. 1926. aastal asutati siiski Sooru vallale oma raamatukogu, mille juhatajaks sai Eduard Uibo, hiljem olid juhatajad kooliõpetajad, kuna raamatukogu asus Sooru algkooli juures.
- aasta detsembris toimusid koolimajas mitmed raamatunädala üritused: üleriigilise aktuse kuulamine raadio kaudu, kohalik aktus õpilastele, kirjanduslik õhtu, raamatunäitus ja selgitavad kõned. 1939. aasta raamatunädala tõmbenumber oli kirjanduslik kohus Friedrich Märtmanni üle, kes ei lugenud raamatuid ega tunnistanud üldse kirjasõna. Eriti hoogsaks kujunes kirjanduslik vaidlusõhtu teemal „Kas maksab raamat lugeda?”, kus koolijuhataja Johannes Lillmaa esines referaadiga „Kuidas sünnib kirjanduslik looming”. Raamatunädala puhul tehti Sooru kooli- ja avalikule raamatukogule annetusi nii rahas kui kirjanduse näol. Heldeimaks annetajaks osutus raamatukaupmees A. Suur, kellel oli talu Soorus ja kes kinkis 15 köidet raamatukogule.
Sooru mõisahoone, kus asus 6-klassiline algkool ja raamatukogu, hävis 1944. aasta augustis sõjatules. Hilisemalt paiknes raamatukogu Sooru rahvamajas. Teadaolevalt on juhatajatena töötanud: 1946 – 1947 M. Ilves, 1948 Maret Paluste, 1949- 1950 Vilma Kiivit( Peterson), 1967-1968 Aili Toomet, 1968 – 1969 Silvia Leheste. 1970 -1986 aastani töötas raamatukogus juhatajana Milli Leht. Raamatukogu sai telefoni ning elu läks veidi kergemaks.
- aasta jaanuaris loodi Sooru raamatukogu juurde raamatusõprade ühing, mille esimeheks sai Hans Truumaa, kes oli suur raamatusõber. 1976. aasta veebruaris toimus remont, millega raamatukogu ilusamaks ja mugavamaks muutus.
- aastast asus juhatajana tööle Ülle Ahk. 1990. aastal kirjutas juhataja: „Suhted majandiga on leiged. Uutele suurematele ja soojematele ruumidele lootust pole, olemas olevatki ei saa remonditud – katus tilgub läbi aastaid, aknaklaase tuleb parandada omal jõul, ka küttepuid saen ja lõhun ise.”
Samast aastast läksid piirkonna raamatukogud Tõlliste külanõukogu/ valla alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu endisesse kolhoosi kontorihoonesse, mis varasemalt oli olnud mõisa abihoone. Ruumid olid avarad ja varasemast tunduvalt lugejasõbralikumad. Miinus oli, et ikka tuli ahjusid kütta.
- aasta septembrist töötab raamatukogus juhatajana Elin Tamm. Pärast inventuuri ja raamatute pakkimist toimus tagasikolimine Sooru rahvamaja ruumidesse, senine hoone läks eraomandisse. 2004. aastal sai raamatukogu arvuti ja internetiühendus. 2008. aastal võeti kasutusse tarkvaraprogramm RIKS ja 2009. aastal alustati elektroonilise laenutamisega. 2012 renoveeriti raamatukogu ruumid, osteti uued riiulid ja mööbel.
Raamatukogu juures tegutses Sooru Naisselts, kelle liikmetega korraldasime koos erinevaid toredaid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kahjuks on nüüdseks Sooru Naisselts oma tegevuse lõpetanud. Rahvamaja endise perenaise Kaidi Kaljustega sai tehtud lastele näiteringi, korraldasime külapidusid, kevaditi toimusid heakorrapäevad.
Raamatukogu on andnud oma panuse ka MTÜ Sooru Arenduse poolt korraldatud kohtumistele Kristiina Ehini ja Silver Sepaga, Piret Pääri , Contra ja Tom Valsbergiga.
Raamatukogus on kaugtöö tegemise võimalus, saab printida ja koopiaid teha, alati saab abi erinevate e-teenuste vajaduse korral. Eelmisel suvel osalesid lapsed aktiivselt suvelugemise programmis, ootan sellel suvel ka kõiki lapsi osalema.
Soovin kõikidele oma lugejatele ja külastajatele head raamatukogude aastat, leidke ikka aega lugemiseks ja raamatukogu külastamiseks!
Õppereis Hiiumaale tõi kuhjaga muljeid
On juba traditsiooniks saanud, et Valgamaa raamatukogude töötajad käivad korra aastas tutvumis- ja õppereisil Eestimaa erinevais paigus. Nii ka sel aastal – juulikuu kahel esimesel päeval sai külastatud Hiiumaa raamatukogusid, kultuuri- ja kirjandussündmusi ning tutvutud kohalike vaatamisväärsustega.
Kuidas me siis need kaks päeva Hiiumaal veetsime?
Sõidu peamiseks sihiks oli tutvuda saare raamatukogude olemuse ja eripäradega. Raamatukogudest rääkides peatuks pikemalt Kärda Linnaraamatukogul ja seal kasutusel oleval uudsel, aga ka julgel lahendusel, mis teeb külastaja jaoks raamatukoguteenuse kättesaadavaks harjumuspärasest märksa vabamalt. Tegemist on nn avatud raamatukogu teenusega, mis laseb asutust avatuna hoida kõigil nädalapäevadel kella kuuest hommikul kümneni õhtul. Kuid saab olla veelgi paindlikum – vastavalt sellele, kuidas vajadust nähakse, saab neid aegu kohandada. Nimelt on Kärdla linnaraamatukogu Eesti esimene rahvaraamatukogu, kuhu saab raamatukogusüsteemis registreeritud ID-kaardi alusel siseneda ka hommikul ja õhtul ning nädalavahetustel, mil töötajaid majas enam ei olegi. Täiesti iseseisvalt saab raamatuid tagastada ning vajalik teavik laenutusautomaadi abil ise ka laenutada.
Raamatukogu direktor Annely Veevo sõnul leiab uudne laenutussüsteem päris aktiivset kasutust ning on näha, et teenus sellisel kujul on vajalik. Eelkõige vajavad seda töölkäivad inimesed ja õpilased, kel pole alati võimalust päevasel ajal raamatukogu külastada. Samas rõhutas Veevo, et raamatukoguhoidjad on ikkagi jätkuvalt väga vajalikud ning kedagi uuenduste arvelt koondama ei pea. Seda hirmu, et uudne teenus ahvatleb raamatukogu kurjasti kasutama direktori sõnul Kärdla väikeses kogukonnas samuti karta ei maksa, liiatigi on kasutusel turvakaamerad ning märkimisväärseid probleeme siiani esinenud ei ole.
Käisime ka ajaloolisse kivihoonesse sisse seatud Käina raamatukogus, mis võlus meid kõiki ära oma maitsekalt restaureeritud ruumidega ja ääretu kodususega.
Väikelinna Käinas sai tehtud ka giidituur elamuskeskuses Tuuletorn. See on torn, mis räägib tuulte keeles – nii ütlevad hiidlased ise. Nagu Hiiumaa oma värvika looduse, kultuuri ja merendusega on väga mitmekülgne, on ka Tuuletorn natukene muuseum, väheke teaduskeskus ja pisut mängumaailm.
Kärdla sadamas külastasime vägagi menukat teatrietendust „…ja Margus nõukogude armeest“ ning esimest korda toimunud Hiiumaa kirjandusfestivali. Festivalil saime osa vestlusringist ja kohtumisest Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellermaga. Palju huvitavat kirjandussõbrale pakkus raamatutelk, kus olid väljas Rahvusraamatukogu ja Hiiumaa raamatukogud, aga ka kirjastused oma uudisteostega ning mitmed näitused ja töötoad.
Etendus “… ja Margus nõukogude armeest“ ja selle autor ning esitaja, hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise poolest tuntud näitleja Margus Tabor ilmselt enam lähemalt tutvustmist ei vajagi. Lavastuses, mille idee sündis tema isiklikest, sõjaväepäevil kirjutatud kirjadest, oli nii naerma- kui ka mõtlemapanevaid hetki.
Tegemisi jagus meie kahte päeva veelgi. Sai vantsitud maha pikk linnaekskursioon Kärdlas, nähtud, milline on Hiiumaa pukktuulik seestpoolt, ronitud hiiglaslikule rändrahnule ning uuritud Tubala vaia (ikka selle, mis Hiiumaad paigal hoiab) lugu. Ja muidugi sai ronitud paari tuletorni vaateplatvormile.
Huvireis Hiiumaale kinnitas siiani kogetut: ei pea minema väga kaugele kodust, et saada häid emotsioone ja uusi teadmisi. Meie maakonna raamatukoguhoidjad tänavad kõiki võõrustajaid sooja vastuvõtu, aga ka huvitavate ja inspireerivate elamuste eest! Ekstra tänud Käina raamatukogule ja Maili Uibole ning Kärdla Linnaraamatukogule ja Annely Veevole. Teie juures oli tore!
Õppereis sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi Raamatukogude arendamise programmist eraldatud toetusele.
“Selle kuu klassik” kutsub osalema!
Foto: Ernest Hemingway 1939. aastal/Wikipedia
Aeg on panna end taas proovile äraarvamismängus „Selle kuu klassik“ ja võita väärt auhind! Nimelt avaldame iga kuu alguses katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
Juulikuu klassik – Ernest Hemingway Mõttetera: Kõigi loomade hulgast oskab naerda ainult inimene, kuigi just temal on selleks kõige vähem põhjust.Enn Soosaar: „ … ta esitas neid oma „hemingwaylikke“ teemasid ja karaktereid säärase sugestiivsusega, nii lugema meelitavalt ja matkima peibutavalt, nagu ei keegi teine enne teda.“
Selle kuu klassik, kirjanik Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal Ameerika Ühendriikides Illinoisis. Ta on üks tähtsamaid ja mõjukamaid 20. sajandi kirjanikke. Hemingway on kadunud põlvakonna autor. Kadunud põlvkonna all mõistetakse sõjast elusalt naasnud, kuid hingeliselt ja vahel ka kehaliselt vigaseid mehi. Hemingway küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad. 1954. aastal määrati Hemingwayle Nobeli kirjandusauhind.
Mängus osalemiseks:
tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ juunikuu võitja! Katkend oli Erich Maria Remarque´i teosest „Aeg antud elada, aeg antud surra“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Kaire Vares! Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki eelnenud mängudes osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!