17. mai oli üle-eestiline kaugtööpäev

/in /by

17. mail toimus raamatukogude aasta raames üle-eestiline kaugtööpäev, kus enam kui 170 raamatukogu pakuvad huvilistele võimalust kasutada raamatukogusid kontorina. Nõmme raamatukogus seadis sel puhul töökoha sisse kultuuriminister Tiit Terik.

Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on töökultuur teinud mõne aastaga suure hüppe ning paljudel on vabadus teha tööd just seal, kus parasjagu kõige sobilikum on. „Kontorist eemal töötamiseks on mitmeid variante, ka raamatukogud pakuvad selleks erinevaid võimalusi. Raamatukoguteenus on kõigile tasuta kättesaadav ning toetab seeläbi kaugtöövõimalusi ka nendes piirkondades, kus näiteks kodune internetiühendus ei pruugi väga hea olla,“ lisas Terik.

Kaugtööpäeva raames valmis elektrooniline kaart, kust on kergesti leitav raamatukogude pakutavad vahendid ning võimalused kodust eemal töötamiseks. „Kaugtöövõimalused jäävad avatuks kogu raamatukogude aastaks ja edaspidigi. Varem pole neid võimalusi hõlpsalt tarvitatavale kaardile kokku toodud,“ täpsustas raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Läheneva suvepuhkuste perioodil tasub seega meeles pidada võimalust teha kiireid tööasju lähimas raamatukogus,“ lisas Valdre.

Ülevaatliku kaardi raamatukogudest, kus on saadaval kaugtöö tegemise võimalus, leiab siit: www.raamatukogudeaasta.ee/projektid/kaugtoovoimaluste-kaart/

Valga valla raamatukogud olid nende hulgas! Heida pilk Valga valla raamatukogudes pakutavatele võimalustele!

Valga Keskraamatukogu kasutasid tööpaigana 17. mail vallavanem Monika Rogenbaum ja asevallavanem Maarja Mägi.

Valga valla raamatukogude kaugtöö võimalustega saad tutvuda SIIN.

Raamatukogude aastal avatakse neljas Eesti bussijaamas reisiraamatukogud

/in /by

Täna, 11. mail kell 12 avatakse Tallinna Bussijaamas raamatukogude aasta reisiraamatukogud. Teema-aasta puhul saab raamaturiiulid Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaam, kust reisijatel on võimalik endale bussisõiduks meelepärast kirjandust lugemiseks kaasa võtta. Avatavaid reisiraamatukogusid varustab teostega Eesti Hoiuraamatukogu.

„Tänavune raamatukogude teema-aasta sobib hästi raamatukogude mõiste ja piiride nihutamiseks. Raamatukogud on oluline ning vahetu võrgustik, kus peituvad suured võimalused,“ sõnas kultuuriminister Tiit Terik. „Teel olles kipume unustama, et võiksime kiirustamise asemel võtta aja endale, panna käest telefoni või arvuti ning hoopis raamatut lugedes mõtet puhata. Julgustan seega kõiki teelisi kasutama reisiraamatukogude võimalusi ning bussisõitu raamatu seltsis veetma,“ lisas Terik.

Raamatukogude aasta puhul avatakse reisiraamatukogud Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaamas. Raamaturiiulitel olevaid teoseid saavad reisijad endale sõiduks tasuta kaasa võtta. Teoseid tagastama ei pea, kuid need võib jätta mõne teise bussijaama raamaturiiulisse, kui see seal olemas on.

Avatavaid reisiraamatukogusid varustab Eesti Hoiuraamatukogu, mis talletab Eesti teistest raamatukogudest, asutustelt ja eraisikutelt saadud säilitamist väärivat kirjandust.

„Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaamad on ühed suurimad Eestis. Sealt liigub aastas läbi umbes kolm ja pool miljonit reisijat,“ sõnas T grupp OÜ omanik Hugo Osula. „Seega on äärmiselt tore, et saame üheskoos pakkuda lugemisrõõmu nii suurele hulgale inimestele ja muuta reisimise veelgi nauditavamaks. Võin juba saladusloori all öelda, et peagi on raamaturiiul saabumas ka Haapsalu reisijateni,“ lisas Osula.

Sarnase lahendusega raamaturiiulid on varasemalt avatud Tallinna lennujaamas, Valga raudteejaamas, Tori bussijaamas, Are bussijaamas ja Pärnu bussijaamas.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiabwww.raamatukogudeaasta.ee.

Teate edastas

Stina Pley
Raamatukogudeaasta kommunikatsioonispetsialist
+372 55 15 749

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Koikküla raamatukogu

/in /by

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Koikküla raamatukoguga. (Kirja pani Koikküla raamatukogu juhataja Hille Tamman).

Koikküla raamatukogu on jõudnud väärikasse ikka

Ajalooallikad kinnitavad, et Koikküla raamatukogu asutati 30. aprillil 1922 Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi poolt. Seltsil oli 79 liiget ja see näitas kahtlemata rahva suurt poolehoidu raamatukogu asutamisele. Raamatuid oli kogus 10 891 marga väärtuses ning see asus Koikküla mõisas asuniku korteris. Kuna aga puudus lugemislaud, telliti kohapeal lugemiseks ainult ajakirja Agu ja ajalehte Lõuna-Eesti.

1925. aastal ühinesid Põllumeeste Selts ja Koikküla Rahvaraamatukogu Selts ja sai pandud alus Koikküla seltsimajale. Ühinenud selts omandas Koikküla karjalauda, kus tehti remont ja peeti juba teisel suvistepühal maha seltsipidu.

Haridusministeerium toetas 1926. aastal Koikküla Rahvaraamatukogu Seltsi 3000 margaga. Esimeseks raamatukoguhoidjaks uutes ruumides sai U. Jakobson. Mingil põhjusel viidi raamatukogu 1928. aastal Laanemetsa Vallavalitsuse ooteruumi, kus oli niiske ja külm. Seltsi juhatus kolis raamatukogu Koikküla Algkooli eesruumi, mida köeti ja mis oli raamatute hoidmiseks sobivam.

Pärast Teist maailmasõda avati raamatukogu uuesti 15. detsembril 1946 Lutsul, raamatukogu juhatajaks sai E. Tiivel. Raamatukogu passis oli kirjas, et see asub Järve talus puust seinte ja laastukatusega maja ühe ahjuga toas, mille kütmiseks kulub aastas 12 ruumimeetrit puid ning aastane petrooleumivajadus on 40 liitrit. Raamatufondis oli 880 raamatut.

1954. aastal sai raamatukogu juhatajaks Meeta Meschin, kes töötas seal kuni 4. aprillini 1983. Meeta sai koos raamatukoguga kolida üksjagu, aga lõpuks, 1977. aastal koliti raamatukogu tagasi Koikkülla, kus ta on tänaseni. Peale Meetat töötas raamatukogus Ülle Onkel. Kui Ülle mulle 1989. aastal ettepaneku tegi raamatukogusse tööle tulla, olin kohe nõus. Lapsest saati on mulle lugemine meeldinud, ja eks see sobis hästi raamatukoguhoidja ametiga.

Töökoht asus väikeses 29ruutmeetrises ahiküttega korteris, kus puudus isegi tualettruum. Ka  elutsesid seal rotid, kes närisid ära hea köitega raamatud, kui seep ja muu söömiskõlbulik köögist otsa sai. Samas, asukoht oli raamatukogul hea – otse poe vastas ja maantee ääres.

Tänaseks olen raamatukogus töötanud peaaegu 33 aastat. Seda artiklit kirjutama asudes lehitsesin läbi kõik aastaaruanded töötatud aastate kohta ja üllatusin nii mõnelgi korral. Järgnevalt toon teieni nende kolme aastakümne mõned märgilisemad ülestähendused.

1989-99 aasta: mured rahaga ja kolimine keskküttega neljatoalisse korterisse. Ruumi oli küll märksa rohkem, aga korteris oli külm. Neil aastail kerkis juba üles arvutivajadus.

Ilusatest asjadest on kirjas pidude ja ürituste korraldamine külarahvale – jõulupeod, vastlapäevad, nõiapeod, jaanipäevad … Vanematega koos lubati peole juba viieteistaastased noored ning sageli pidutses koos kolm põlvkonda. Koostöö kohaliku kooliga oli tugev. Lapsi käis raamatukogus palju ja mitmed neist olid eriti tublid lugejad.

2000-10 aasta: raamatukoguga samas trepikojas avati teabetuba. Algul oli seal eraldi perenaine, aga pärast liideti see raamatukogu juurde. Raamatukogu sai diivani, teleri ja uusi riiuleid. Lisandus pesupesemise teenus. Sel kümnendil kolisime koolimajja, kus olid soojad ja avarad ruumid.

Sel ajajärgul tegin lastele kunstiringe, tegime Tiffani vitraaži ja mosaiigitehnikat. Endiselt jätkus tähtpäevade tähistamine. Oli ka palju muud, näiteks kohtumine kirjanik Kati Murutariga. Lõik aruandest meenutab: Kohtumine Kati Murutariga toimus oktoobrikuu õhtul koolimaja saalis, kus koolirahvas oli toolid kenasti kaarde sättinud. Esinejale oli vaip maha laotatud ja hubasema meeleolu loomiseks põles nurgas põrandalamp. Olime süüdanud ka 50 teeküünalt. Kuulajatele pakkusime teed, kohvi, kommi ja küpsist. Kartsime kohutavalt – oli ju teada tema terav keel ja väljaütlemised.

Kati Murutar hilines pisut. Lõpuks kui ta koolimaja ette sõitis ja esimesed sõnad lausus, pinge langes. Tervituse asemel kõlas, “Raisk, kaks korda eksisin ära!“. Siis värvis ta veidi huuli ja kohtumisõhtu võis alata. Algul oli rahvas pisut tagasihoidlik, aga tasapisi hakkas asi minema. Vastastikune vestlus kestis 2 tundi ja selle jooksul selgus nii mõndagi olulist. Nimelt, et Kati ei armasta lilli, kuna neid ei saa süüa. Aga oh häda, meil oli talle tänuks ka väike lillepott koos pisikese kingiga. Andsime selle siiski üle ja lohutasime teda, et see lill peab varem või hiljem niikuinii välja surema, nii et temaga pole vaja erilist hoolt …Kui Kati oli lahkunud, selgus et ta on oma lille ja kingi maha unustanud. Pole asja, pole probleemi.

2010 -2020 aasta: soe tuba ja lahke pererahvas. Raamatukogu juurde sai loodud käsitöötuba, kus viidi läbi õppepäevi vaibakudumisest tikkimiseni. Koos käis Naisteklubi, ja igal kokkusaamisel õpiti koos midagi uut. Kahjuks lõppesid aga külapeod, sest tantsuinimesi jäi väheks …

Tänaseks on raamatukogust saanud multifunktsionaalne asutus. Lisaks kirjanduse laenutamisele ja lugemisele saab printerit ja koopiamasinat kasutada, olemas on kolm arvutit avalikus kasutuses ja kaks „töökohta“ isikliku arvuti kasutajale. Meil saab endiselt pesu pesta ja ka duširuumi kasutada. Lisaks piljardit ja lauatennist mängida, on jõusaal ja noortetuba.

See ei olegi veel kõik. Inimesi on hakanud huvitama tervislik toitumine, seetõttu on meil koostöös kohaliku MTÜga juba kolmandat aastat toimumas toiduteemalised koolitused ja praktilised õppepäevad raamatukogus.

Kuna teenused on kolinud veebi, tuleb üsna tihti juhendada arvete tasumisel või aidata kuulutust lehte panna. Tuleb õpetada digiallkirjastamist. Kuulad muresid ja jagad rõõme. Selline ongi raamatukoguhoidja töö maal. Aga tore, et saan olla kasulik, ja suur on rõõm, kui uusi lugejaid juurde tuleb.

Hiljaaegu kohtusin ühe naisega, kes iga oma tegemist kiitis, öeldes alati lause lõppu: ega mina olen töökas inimene. Tegelikult vahva ju. Proovige ka – ja kohe on lõbusam.

Aitäh kõigile, kes Koikküla nüüdseks sajandivanuse raamatukogu tegemistes osalenud ja jätkakem samas vaimus!

 

Mängu “Selle kuu klassik” maikuu mõistatus ootab lahendust

/in /by
Kirjanduslik äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ kutsub taas tutvuma kirjandusklassikaga. Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Maikuu klassik – Honoré de Balzac
✒️ Mõttetera: Tõde on nagu kibe jook, mis maitselt ebameeldiv, kui see-eest taastab tervist.
Selle kuu klassik, prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (20. V 1799 – 18. IX 1850) sündis Prantsusmaal Toursis. Kirjutamist alustas ta 20-aastaselt.
„Hiiglasliku romaanitsükliga „Inimlik komöödia“ lõi ta panoraamse pildi oma epohhi alatusest ja edevusest ning revideeris põhjalikult 19. sajandi Pariisi kombeid. Kui ta kirjutas voorusest ja omakasupüüdmatust armastusest, mõjus see tihti ülespuhutuna, kuna mõlemad olid tema jaoks igavad. Vaid pahesid kirjeldas ta meisterlikult. Seetõttu esinevad teostes vaid mõned tõeliselt sõbralikud karakterid, nagu doktor Bianchon, kes ravis haigeid nende rahakoti suurusest sõltumatult. Kui arstid ta tervisliku seisundi 1850. aastal lootusetuks tunnistasid, hüüdis ta oma romaanikangelast: „Tooge doktor Bianchon, tema päästab mu!““ (Werner Fuld. Viimaste sõnade leksikon“, lk12.).
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
? vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
? Kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ aprillikuu tulemused:
Katkend oli Anatole France romaanist „Thais“. Õigesti vastasid Ene Künnap, Maarja Mihkelsoo, Ülle Oras, Hiie Uibo ja Heidi Võsu.
Loosi tahtel saab auhinnaraamatu – Anu Raua jutukogu “Kuue ruuduga aken” omanikuks Hiie Uibo! Palju õnne!
Täname kõiki osalejaid. Võitjaga võtame ühendust.
Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Fotol: Honoré de Balzac. Foto autor: Louis-Auguste Bisson/Wikipedia

Valga valla rahuloluküsitlus

/in /by

Valga vald on koostanud rahuloluküsitluse, mida saab täita 31. maini.

Küsitluse eesmärgiks on hinnata seni tehtut ning anda võimalus kaasa rääkida, kuidas muuta Valga valla elukeskkond paremaks. Ootame kaasamõtlemist selles, millised on olulised lahendamist vajavad probleemid ja milliseid tegevusi peaksime lähiaastatel ellu viima.
Vastamiseks on kuus valla arengut puudutavat küsimust (ja isikuandmed).
Küsitluse käigus kogutud andmeid kasutatakse ainult Valga valla arengueesmärkide täiendamisel ja vajaduspõhisel uuendamisel.
P.S. Isikuandmete töötlemisel lähtub Valga vald seadusandlusest ning kõigi vastajate anonüümsus on tagatud.

Rahuloluküsitlust saab täita nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal Vaga keskraamatukogus ja haruraamatukogudes. Elektroonilisel täitmisel abistavad teid raamatukogu töötajad. Paberkandjal on raamatukogus kohapeal nii eesti- kui venekeelne ankeet. Täidetud ankeedi saate jätta kohapeal olevasse vastavalt märgitud kasti.

Elektroonilise rahuloluküsitluse leiad SIIT.

Suur mõistatamismäng kutsub raamatukogusid avastama

/in /by

Tänasest, 1. maist algab raamatukogude aasta suur mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“, mille raames kutsutakse üles enda jaoks uusi raamatukogusid avastama. Eripalgeliste raamatukogude avastamiseks on mõistatused loonud tuntud Eesti kirjanikud. Mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini.

„Eestis on üle 870 raamatukogu, kuid enamik meist satuvad ainult mõnda üksikusse, mis on kodu või kooli lähedal,“ sõnas raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Suure mõistatamismänguga kutsumegi inimesi üles leidma enda jaoks uusi või erilisi raamatukogusid, kuhu tavapäraselt ei satuta,“ lisas Valdre.

Mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“ koosneb vähemalt viiest mõistatusest, mida erinevates raamatukogudes lahendada tuleb. „Ülesanded on välja mõelnud viis Eesti kirjanikku – Leelo Tungal, Jaan Malin, Indrek Koff, Karl Martin Sinijärv ja Tarmo Vahter. Lastele on eraldi mõistatused koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus,“ rääkis Valdre.

„Raamatukogusid külastades tasub raamatukogutöötajalt endale julgelt templipass ja mõistatus küsida. Kui viis mõistatust on lahendatud ja ka viie raamatukogu templid passis, siis saabki auhinnaloosis osaleda,“ selgitas Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht Krista Visas. „Templipassi täitumine ei tähenda üldsegi seda, et mäng läbi on. Mida rohkem templeid koguda ja täidetud templipasse loosirattasse sisestada, seda suurem on võimalus auhindu võita,“ lisas Visas.

Suur mõistatamismäng kestab 1. oktoobrini. Auhinnad loositakse välja 20. oktoobril raamatukogude päevade raames.

Lisainfo mängu kohta leiab siit: www.raamatukogudeaasta.ee/avasta-eesti-raamatukogusid/

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee

Teate edastas

Stina Pley

Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist

+ 372 55 15 749 

Raamatukogude aasta tantsuaktsioonis osalesid ka Valgamaa raamatukoguhoidjad

/in /by

Raamatukogude aastal osalevad Valgamaa raamatukoguhoidjad tantsuaktsiooniga „Raamatukogude aastal tantsuga“ . Tantsuvideo on nähatav Valga keskraamatukogu YouTube`i kanalil.

Raamatukogude aasta youtube link meie tantsule: https://www.youtube.com/watch?v=6Q142Nl6Nqw

Täname meie juhendajat Elin Lihteni.

 

Raamatukogude aasta tantsuaktsioon paneb raamatusõbrad üle Eesti tantsima

Täna, 29. aprillil saab avapaugu raamatukogude aasta tantsuaktsioon „Raamatukogude aastal tantsuga“, millest saab osa võtta teema-aasta lõpuni. Raamatukogudes pakutavatele hobitegevustele tõmmatakse tähelepanu rahvusvahelisel tantsupäeval ühise tantsimisega. Üle Eesti lööb tantsuaktsiooni avamisel kaasa enam kui 20 raamatukogu, suurim tantsupesa koguneb Tartu Raekoja platsil avalikule tantsimisele kell 14.

„Raamatukogude aastal on oluline näidata, milliseid erinevaid teenuseid ja võimalusi meie raamatukogud pakuvad,“ ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Paljudes paikades ongi raamatukogu ainuke avalik ruum, kus on võimalik erinevate hobidega tegeleda. Tantsimine on nendest mitmetest võimalustest ainult üks väljund, aga on ka käsitööringe, keelekohvikuid, lugemisklubisid, robootikatunde ja palju muud,“ lisas Valdre.

29. aprillil toimuval tantsuaktsiooni avasündmusel osaleb enam kui 20 raamatukogu, kas tantsupesas tantsides või oma tantsuvideo jagades. Videojäädvustused tantsupesadest koonduvad raamatukogude aasta veebilehele ja ülevaate tantsupesadest leiab siit.

„Raamatukogude aasta tantsuaktsiooni avamine on täna kell 14 Tartu Raekoja platsil, kus tantsivad Tartu ja Tartu ümbruse raamatukoguhoidjad ning raamatukogude sõbrad tantsustuudiotest. Kutsume kõiki kaasa elama ja miks mitte ka kohapeal kaasa tantsima,“ sõnas Tiina Sulg Tartu Linnaraamatukogust. „Tantsuaktsioonis on loomulikult oodatud osalema igaüks ja seda teema-aasta lõpuni. Selleks tuleb selgeks õppida lihtsad ja lõbusad tantsusammud ning oma tants videona salvestada,“ lisas Sulg.

Kõik sõpruskonnad, grupid, kollektiivid ja organisatsioonid on oodatud raamatukogude aastat tähistama tantsuaktsioonist osa võttes. Selleks tuleb tantsusammud selgeks õppida, jäädvustada oma tants videopildis, jagada seda Facebookis #raamatukogudeaasta2022 ja saata video stina.pley@nlib.ee.

Tantsu õppevideo ja muusika leiab siit, videoid saab saata 2022. aasta lõpuni. Koreograafia on loonud Kertu Valjala, muusikaks on Singer Vingeri laul „Teadagi“.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee

Teate edastas

Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749 

Triinu Rätsepp: milleks on vaja raamatukogu?

/in /by

Foto: Valga keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp/erakogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Aasta juhtmõte «Kogu Eesti loeb!» on mitmetähenduslik ja toetab raamatukogude rolli mõtestamist. Arutelud raamatukogude vajalikkusest, ülesannetest ja ootustest mitmeotstarbelisusele on käivitunud nii raamatukoguhoidjate endi hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Oleme praegu harjunud, et kogu maailma tarkus mahub taskusse ehk ühte nutiseadmesse. Kuidas edasi,
kui see ühtäkki enam nii ei ole…

Räägitakse kriisivarudest materiaalses mõttes, kuid paraku pole palju räägitud vaimsetest kriisivarudest ja teabe kättesaadavusest kriisiolukorras. Millistest allikatest saada elementaarset infot, kui näiteks guugeldada pole enam võimalik? Kõik see ebakindlus paneb vaatama just raamatukogude poole.
Näeme, kui kiiresti võib harjumuspärane elu ja heaoluühiskond, milles elame, pea peale pöörduda. Võivad kaduda infokanalid ja tarkuseallikad. Ja seepärast on vägagi oluline, et ei kaoks võimalused ja oskused traditsioonilistest tarkuseallikatest infot hankida. Et säiliks kirjavara ja oleks olemas raamatukogud, kus see kõik kättesaadav on.

Võimalikes kriisiolukordades, kui näiteks on pikemat aega rivist väljas internetivõrk või serverid, peab
olema võimalik toetada meie koolide toimimist ja rahuldada inimeste infovajadust. Oluline on aidata
võidelda valeinfo levikuga ning säilitada tõest ja adekvaatset maailmapilti.

Peame kõik olema iga päev valvel, et kriitiliselt hinnata meieni jõudvat infot, tulgu see siis televisiooni,
perioodika, raadio või mitmesuguste internetikeskkondade kaudu. Info on tänapäevases ühiskonnas väga võimas relv, mida kasutatakse ka inimeste mõjutamiseks ja manipulatsiooniks. Infosõja kontekstis on taas raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Raamatukogud on juba koroonakriisi ajal näidanud, kui kiiresti suudeti reageerida ühiskonna vajadustele. Seadsime sisse kontaktivaba laenutamise ja raamatukapid, aitasime ja juhendasime inimesi Läti koroonapasside ja -tõendite printimisel. Ühenduse hoidmiseks kogukondadega viidi sündmused
veebikeskkondadesse. Raamatukogud on olnud avatud ja kättesaadavad kõigile kogu koroonakriisi vältel. Infosõja kontekstis on raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Me pole veel jõudnud ühest kriisist väljuda, kui oleme juba järgmistes: energiakriis, olukord Ukrainas…
Peame arvestama, et kriisid on elu möödapääsmatu osa. Raamatukogude tugevus on nende võrk ja
kättesaadavus. Saame ja tahame olla toeks elanikele ning partner riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Oluline on tugevdada ka raamatukoguvõrgu valmisolekut kriisiolukordadeks, mis hõlmab nii töötajate
koolitamist, olmetingimuste parandamist kui ka infotehnoloogiliste vahenditega varustamist.

Vähem oluline pole – vastukaaluks praegusele ärevale ajale – võimalus lugeda helgeid lugusid, mis aitavad hoida usku paremasse homsesse. Võimalus anda psüühikale puhkust muremõtetest ja ärevusest hoiab ühiskonda vaimselt tugevana. Igale lugejale on tema raamat ja igale raamatule ka tema lugeja.

Muudame maailma paremaks mitmekordse rahulolutunde kaudu, sest osapooli on ju palju: kirjanik, kirjastus, raamatukauplused, raamatukogud ja lõpuks igas vanuses tänulikud ja õnnelikumad lugejad.
Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks,
kaugtööks, lihtsalt olemiseks, puhkamiseks või mängimiseks. See on koht, mis pakub võimalusi kogu
elukaare vältel. Raamatukogutöötajatele on saanud vaikimisi osaks ka neutraalne ärakuulaja roll. Me ei
anna hinnanguid ja võimalik abi saab piirduda vaid meie töövaldkonnaga, aga inimesel hakkab kergem, kui on oma mure saanud ära rääkida.

Mure nooremate põlvkondade pärast, kes on kirjandusest ja traditsioonilisest raamatukogust võõrdumas, on raamatukogudel ühine. Esmalt tuleb seda tendentsi võtta kui muutuva aja märki – elu läheb üha kiiremaks. Võimalused infot ja haridust, kirjandust ja kultuuri kätte saada muutuvad mitmekesisemaks, uudsemaks, põnevamaks.

Raamatukogudele on oluline teadvustada olukorda ja sellest lähtudes hakata otsima ja looma võimalusi,
uusi vaatenurki ja lähenemisi. Kõik on võimalik, kui me ise käega ei löö ja keskendume rohkem
lahendustele. Isegi kui tulemused ei tule kiiresti, on oluline teekond ja protsess, mille abil hoitakse siht
silme ees. Ma ei arva, et meie nooremad põlvkonnad on lootusetus olukorras. Nähes lasteaialaste ja
õpilaste säravaid silmi pärast osalemist raamatukogu üritusel või programmis, olen enam kui kindel, et
järjepidevas koostöös koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste kultuuriasutustega saavad lastest ja
noortest püsivad ja regulaarsed raamatukogude kasutajad ning kultuuri hindavad kogukonna liikmed.

Mure on ka vanema põlvkonna ja ühiskonna haavatavamate liikmete pärast, kes ei ole suutnud sammu
pidada meie e-riigi arenguga, kuid ometi on vaja esitada taotlusi, printida välja dokumente ja saada
kontakti mitmesuguste asutustega, et oma murele lahendus leida. Taas kord on just raamatukogu see, kes esmase abikäe ulatab.

Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks, kaugtööks, puhkamiseks või mängimiseks.

Termin, millest palju räägitakse, on rohepööre. Raamatukogud on olnud järjepidevalt ressursitõhususe
kandjad oma kogukonnas. Olukorras, kus hinnatõus on kõigis eluvaldkondades saanud paratamatuseks,
pakuvad raamatukogud jätkuvalt oma põhiteenuseid kogukonnale tasuta. Kui hinnatõus mõjub rahakotile, siis näiteks raamatuid, ajalehti ja ajakirju saab raamatukogust lugemiseks
tasuta. Toetame vanemate raamatute uuesti ringlusesse jõudmist. Samuti on raamatukogudes
kasutamiseks arvutid ja internetiühendus. Pakutakse tasuta sündmusi ja tegevusi nii lastele kui
täiskasvanutele. Lisaks on võimalik teha kaugtööd.

Raamatukogude töötajatel on veel palju häid mõtteid uute teenuste arendamiseks ja olemasolevate
tõhustamiseks. Üle-eestiliselt on palju näiteid uudsetest teenustest, nagu näiteks spordiinventari ja
muusikariistade laenutus, õmblemise võimalus, tööriistade laenutus, kaugtöövõimalus ja palju muud.

Tegelikult ollakse valmis pakkuma enamatki, kui vaid leitakse selleks vajalikke materiaalseid vahendeid.
Seega on raamatukogud midagi palju enamat kui vaid koht tavapäraseks laenutustegevuseks – meil on
oluline roll kogukonna toetamisel ja sidumisel. Kogukonnakeskuse rolli tuleb jagada teiste piirkonnas
tegutsevate organisatsioonidega, mis teeb tähtsaks koostöö. Raamatukogu seob kogukonnaliikmeid kogu
elukaare vältel. Oleme nagu peegeldus ühiskonna vajadustele, kuid hoiame ka traditsioone. Saan vaid
soovitada raamatukogu enda jaoks tööle panna, kasutades kõiki neid pakutavaid võimalusi.

Äraarvamismäng tutvustab kirjandusklassikat

/in /by
Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Aprillikuukuu klassik – Anatole France (sünd. François-Anatole Thibault).
✒️Mõttetera: Juhus on ilmselt Jumala pseudonüüm, kui ta ei tahtnud oma tegudele alla kirjutada.
Selle kuu klassik, prantsuse kirjanik Anatole France (16. IV 1844 – 12. X 1924) sündis Pariisis raamatukaupehe perekonnas. Tuntuks sai ta romaaniga „Sylvestre Bonnardˊi roim“ (1881). France on lisaks romaanidele ja novellidele kirjutanud ka luulet ja näidendeid.
France oli oma aja teravaimaid ühiskonnakriitikuid. Tema iroonilise põhitooniga loomingus väljendub kõiges kahtlev elutarkus. Aastal 1921 sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel kuupäeval.
Fotol: Anatole France/Wikimedia Commons

Rahvusraamatukogu kutsub osalema uuringus

/in /by
OLED OODATUD UURINGUS OSALEMA!
Millised on sinu senised kogemused raamatukogudega? Millal viimati e-raamatukogus käisid?
Viime koos Rethinkiga läbi uuringut, et mõista paremini Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi seoses raamatute laenamisega ning e-kataloogide kasutamisega.
Meil on sulle mõned küsimused, millele vastamiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit.
Ja kui sul on inglise- või venekeelseid sõpru, siis ka nende arvamus on meile oluline!
Suur tänu vastamast!