Foto: Sooru mõis 1940. aastal/Valga Muuseumi fotokogu
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Sooru raamatukoguga. (Kirja pani Sooru raamatukogu juhtaja Elin Tamm).
Sooru raamatukogu hälliks on Sooru rüütlimõis
Sooru(Soorhof) mõisa esmamainimine pärineb aastast 1388, mis teeb temast ühe vanima mõisa Eestis. Miks see siin nii oluline on? Sest Sooru mõisast sai tõenäoliselt alguse esimene Sooru raamatukogu.
Sooru mõisahoone, kus asus 6-klassiline algkool ja raamatukogu, hävis 1944. aasta augustis sõjatules. Hilisemalt paiknes raamatukogu Sooru rahvamajas. Teadaolevalt on juhatajatena töötanud: 1946 – 1947 M. Ilves, 1948 Maret Paluste, 1949- 1950 Vilma Kiivit( Peterson), 1967-1968 Aili Toomet, 1968 – 1969 Silvia Leheste. 1970 -1986 aastani töötas raamatukogus juhatajana Milli Leht. Raamatukogu sai telefoni ning elu läks veidi kergemaks.
Samast aastast läksid piirkonna raamatukogud Tõlliste külanõukogu/ valla alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu endisesse kolhoosi kontorihoonesse, mis varasemalt oli olnud mõisa abihoone. Ruumid olid avarad ja varasemast tunduvalt lugejasõbralikumad. Miinus oli, et ikka tuli ahjusid kütta.
Raamatukogu juures tegutses Sooru Naisselts, kelle liikmetega korraldasime koos erinevaid toredaid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kahjuks on nüüdseks Sooru Naisselts oma tegevuse lõpetanud. Rahvamaja endise perenaise Kaidi Kaljustega sai tehtud lastele näiteringi, korraldasime külapidusid, kevaditi toimusid heakorrapäevad.
Raamatukogu on andnud oma panuse ka MTÜ Sooru Arenduse poolt korraldatud kohtumistele Kristiina Ehini ja Silver Sepaga, Piret Pääri , Contra ja Tom Valsbergiga.
Raamatukogus on kaugtöö tegemise võimalus, saab printida ja koopiaid teha, alati saab abi erinevate e-teenuste vajaduse korral. Eelmisel suvel osalesid lapsed aktiivselt suvelugemise programmis, ootan sellel suvel ka kõiki lapsi osalema.
Soovin kõikidele oma lugejatele ja külastajatele head raamatukogude aastat, leidke ikka aega lugemiseks ja raamatukogu külastamiseks!
On juba traditsiooniks saanud, et Valgamaa raamatukogude töötajad käivad korra aastas tutvumis- ja õppereisil Eestimaa erinevais paigus. Nii ka sel aastal – juulikuu kahel esimesel päeval sai külastatud Hiiumaa raamatukogusid, kultuuri- ja kirjandussündmusi ning tutvutud kohalike vaatamisväärsustega.
Kuidas me siis need kaks päeva Hiiumaal veetsime?
Sõidu peamiseks sihiks oli tutvuda saare raamatukogude olemuse ja eripäradega. Raamatukogudest rääkides peatuks pikemalt Kärda Linnaraamatukogul ja seal kasutusel oleval uudsel, aga ka julgel lahendusel, mis teeb külastaja jaoks raamatukoguteenuse kättesaadavaks harjumuspärasest märksa vabamalt. Tegemist on nn avatud raamatukogu teenusega, mis laseb asutust avatuna hoida kõigil nädalapäevadel kella kuuest hommikul kümneni õhtul. Kuid saab olla veelgi paindlikum – vastavalt sellele, kuidas vajadust nähakse, saab neid aegu kohandada. Nimelt on Kärdla linnaraamatukogu Eesti esimene rahvaraamatukogu, kuhu saab raamatukogusüsteemis registreeritud ID-kaardi alusel siseneda ka hommikul ja õhtul ning nädalavahetustel, mil töötajaid majas enam ei olegi. Täiesti iseseisvalt saab raamatuid tagastada ning vajalik teavik laenutusautomaadi abil ise ka laenutada.
Raamatukogu direktor Annely Veevo sõnul leiab uudne laenutussüsteem päris aktiivset kasutust ning on näha, et teenus sellisel kujul on vajalik. Eelkõige vajavad seda töölkäivad inimesed ja õpilased, kel pole alati võimalust päevasel ajal raamatukogu külastada. Samas rõhutas Veevo, et raamatukoguhoidjad on ikkagi jätkuvalt väga vajalikud ning kedagi uuenduste arvelt koondama ei pea. Seda hirmu, et uudne teenus ahvatleb raamatukogu kurjasti kasutama direktori sõnul Kärdla väikeses kogukonnas samuti karta ei maksa, liiatigi on kasutusel turvakaamerad ning märkimisväärseid probleeme siiani esinenud ei ole.
Käisime ka ajaloolisse kivihoonesse sisse seatud Käina raamatukogus, mis võlus meid kõiki ära oma maitsekalt restaureeritud ruumidega ja ääretu kodususega.
Väikelinna Käinas sai tehtud ka giidituur elamuskeskuses Tuuletorn. See on torn, mis räägib tuulte keeles – nii ütlevad hiidlased ise. Nagu Hiiumaa oma värvika looduse, kultuuri ja merendusega on väga mitmekülgne, on ka Tuuletorn natukene muuseum, väheke teaduskeskus ja pisut mängumaailm.
Kärdla sadamas külastasime vägagi menukat teatrietendust „…ja Margus nõukogude armeest“ ning esimest korda toimunud Hiiumaa kirjandusfestivali. Festivalil saime osa vestlusringist ja kohtumisest Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellermaga. Palju huvitavat kirjandussõbrale pakkus raamatutelk, kus olid väljas Rahvusraamatukogu ja Hiiumaa raamatukogud, aga ka kirjastused oma uudisteostega ning mitmed näitused ja töötoad.
Etendus “… ja Margus nõukogude armeest“ ja selle autor ning esitaja, hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise poolest tuntud näitleja Margus Tabor ilmselt enam lähemalt tutvustmist ei vajagi. Lavastuses, mille idee sündis tema isiklikest, sõjaväepäevil kirjutatud kirjadest, oli nii naerma- kui ka mõtlemapanevaid hetki.
Tegemisi jagus meie kahte päeva veelgi. Sai vantsitud maha pikk linnaekskursioon Kärdlas, nähtud, milline on Hiiumaa pukktuulik seestpoolt, ronitud hiiglaslikule rändrahnule ning uuritud Tubala vaia (ikka selle, mis Hiiumaad paigal hoiab) lugu. Ja muidugi sai ronitud paari tuletorni vaateplatvormile.
Huvireis Hiiumaale kinnitas siiani kogetut: ei pea minema väga kaugele kodust, et saada häid emotsioone ja uusi teadmisi. Meie maakonna raamatukoguhoidjad tänavad kõiki võõrustajaid sooja vastuvõtu, aga ka huvitavate ja inspireerivate elamuste eest! Ekstra tänud Käina raamatukogule ja Maili Uibole ning Kärdla Linnaraamatukogule ja Annely Veevole. Teie juures oli tore!
Õppereis sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi Raamatukogude arendamise programmist eraldatud toetusele.
Juulikuu klassik – Ernest Hemingway
Mõttetera: Kõigi loomade hulgast oskab naerda ainult inimene, kuigi just temal on selleks kõige vähem põhjust.
tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.Raamatukogude aasta raames toimus lastele pannkoogipäev “Suur suvine koogitegu raamatukogus”, mille ühisosaks oli pannkookide küpsetamine ja Anti Saare raamatu “Suur koogitegu” ettelugemine ning videotervituse vaatamine.
Valga valla raamatukogudest olid selles ettevõtmises kaasa löömas Valga Keskraamatukogu, Lüllemäe, Hargla, Koikküla ja Kaagjärve raamatukogud.
Allpool muljed meie raamatukogudest.
15.06 toimus Lüllemäe raamatukogus pannkoogipäev. Õnneks oli ilmataat meie poolt ning lubas meie rõdule katta lauad ja ka pannkookide küpsetamine toimus õues. Nagu öeldakse maitsb söök alati õues paremini. Kokku valmistati üle 50 ülepannikoogi ning lapsed said valida lisandi oma pannkoogile – valikus oli moos, karamell ja šokolaadikreem. Lugesime A. Saare raamatut “Suur koogitegu”. Nii nagu ikka vahvate üritustega siis ka see kord ei olnud mahti palju pildistada aga paar pilti sai ikka tehtud enne kui suuremaks söömiseks läks.
Lüllemäe raamatukogu
Meie pannkoogipäev algas Anti Saare raamatu ” Suur koogitegu” tutvustamisega. Pidasime aru, palju tainast teha ja otsustasime, et päris vannitäit ei tee, aga suure kausitäie küll.
Kõigepealt siis kätepesu, põlled ette ja töö võis alata. Tainategu käis ikka korrektselt retsepti järgi. Seejärel pannid tulele ja praadima. Osa lapsi oli juba varem kodus kooke teinud, aga mõnele oli see esmakogemus. Koogid valmis, katsime laua ja asusime sööma. Said ikka head koogid küll – mõnele mahtus lausa 14 kooki.
Koikküla raamatukogu
15. juunil toimus meil raamatukogus pannkoogipäev. Pannkoogi hommik algas lasteaialastega, kes ise valmistasid pannkoogitaigna. Kogu päeva sai küpsetada ja maitsta pannkooke. Kuulasime ka Anti Saare pannkoogipäeva videotervitust ja lugesime tema raamatut “Suur koogitegu”.
Rohkem pilte leiad Kaagjärve raamatukogu Facebook`i lehelt.
Meil on ka toredad lugejad, kes küpsetasid kodus suure kuhja pannkooke ja tõid neid ka meile maitsta!
Kaagjärve raamatukogu
8. juunil toimus Hargla koolis pannkoogipäev. Koogid olid lõunasöögil magustoiduks. Koogisööjaid oli 40 ja raamatu “Suur koogitegu” ettelugemise kuulajaid 20. Ettelugemine oli päris lõbus, just selle pärast et laste hulgas oli kolm sama nimega last nagu raamatu tegelastelgi. Oh seda itsitamist, üks laps küsis, et kas sa ise luuletad meie rõõmuks neid nimesid sinna või? Ega ikka ei luuletanud küll. A. Saare tervitust vaatasime kaks korda, lastele meeldis see.
Hiljem arutasime millal ja kuidas kodudes pannkoogi “traditsioon” on. Ega oskagi rohkemat välja tuua, vahva oli.
Hargla raamatukogu
Meil oli igal juhul tore laupäev – palju raamatuid ja head ajaviidet, pannkoogid ja näomaalingud, imeilus ilm ja vahvad külalised.
Suur tänu kõigile, kes läbi astusid. Aitäh ka teile, Eesti Hoiuraamatukogu, et meiega seda imelist päeva jagasite.
Rohkem pilte leiad Valga keskraamatukogu Facebook`i lehel.
Valga Keskraamatukogu
Valga valla raamatukogud said kvaliteetsed IT-seadmed
GreenDice jääb vastutama arvutite toimimise eest, kogu kasutusperioodi jooksul
Kui arvutid enam väärtust ei loo, võtab GreenDice need tagasi ja panustab materjalide taaskasutusseTehnikaringlusega tegeleva ettevõtte GreenDice tiim külastas hiljuti Valga valla raamatukogusid. Tänu nende abile on nüüd kõigis kümnes raamatukogus uuendatud arvutipark ning loodud võimalused kaugtöö tegemiseks. Seadmetega panustas GreenDice’i tehnikaringluse partner Gunvor Services AS.
Paljudel inimestel on tekkinud vabadus teha tööd just seal, kus neile parasjagu kõige sobilikum on. Eestis on 871 raamatukogu ning enam kui 170 neist on võimalus kasutada kaugtöö tegemiseks mõeldud seadmeid ja vahendeid.
Valga keskraamatukogusse ja haruraamatukogudesse paigaldati vananenud IT-tehnika asemele 22 võimsat lauaarvutit, 27 monitori ja kuus sülearvutit.
Keskraamatukogu direktori Triinu Rätsepa sõnul on oluline, et raamatukogudes kasutatav tehnika oleks moodne ja kiire. «Arvutioskus muutub igapäevaste asjaajamistega hakkama saamisel järjest olulisemaks ning raamatukogu saab olla abiks neile, kes end digiühiskonnas pisut ebakindlana tunnevad,» sõnas direktor.
«Tänu partnerite toele on moodsad arvutid kättesaadavad kõigis meie raamatukogudes – nii kaugtööks kui ka teisteks tegevusteks. Valga keskraamatukogu lasteosakond saab nüüd veelgi enam aidata ka lapsi infootsingutel ning internetitoas on samuti tingimused tublisti paranenud,» nentis Rätsepp ja lisas, et eraldi äramärkimist väärib roheline mõtteviis: kõike ei pea päriselt omama.
«Vallavalitsusele on oluline, et meie raamatukogud teevad head tööd ja muutuvad järjest enam teenusekeskusteks,» rõhutas vallavalitsuse liige Marek Mekk, kes valla raamatukogude soovid GreenDice’ni viis. «Kui soovime, et see trend kestaks ning vallaelanikele oleksid jätkuvalt kättesaadavad e-riigi teenused ja meie raamatukogudes oleks võimalik teha kaugtööd, tuleb ka infotehnoloogilise poolega järjel püsida.»
GreenDice’i idee autor ja tegevjuht Argo Alaniit sõnas, et ettevõtte eesmärk on luua teadlikku arvutitehnika tarbimiskultuuri, mis panustaks eri ühiskonnagruppide arengusse. «Meile on oluline teadvustada, et arvutitehnikat ostes tuleks valida tooted, mis oleksid head ja kvaliteetsed ning mida saaksid erisugused sihtgrupid kasutada rohkem kui kümme aastat. See on tähtis, sest nii saame viia korraliku arvutitehnika kõigi inimesteni maailmas,» sõnas Alaniit.
IT-seadmed, mis ei vasta enam kasutajate vajadustele, suunatakse materjalide taaskasutusse. Sellega populariseeritakse ka rohe- ja ringmajandust.
Firma Gunvor Services juhatuse liige Lauri Luhasalu sõnas, et koostöö GreenDice’iga annab neile võimaluse olla ise parem ja teadlikum tehnikatarbija ning panustada ka meie ühiskonda. «Pakume parimat võimalikku IT-tehnikat, et garanteerida produktiivsus ja turvalisus meie klientidele ning tööergonoomika oma tiimi liikmetele. See omakorda tähendab, et vajame pidevalt nüüdisaegset tehnikat. Vastutame ka selle eest, mis saab oma väärtuse kaotanud tehnikast edasi,» sõnas Luhasalu.
GreenDice mõõdab ka ettevõtete CO2 jalajälge, mis näitab, kui palju on arvutipargi loomiseks kulutatud loodusressurssi. See on juba praegu oluline teema suurtes firmades ning võiks korda minna ka väiksematele.
«Kogu Gunvori grupp liigub samm sammu haaval väiksema jalajälje suunas ja GreenDice’i ringluse abil saame anda oma panuse, vähendamaks ületootmist. Loodusressursside hoidmine ja kasvuhoonegaaside tekke vähendamine on üks meie grupi eesmärkidest,» lisas Luhasalu.
Valga Keskraamatukogu on 1. ja 2. juulil suletud seoses töötajate koolitusreisiga.
1. juulil kl 9.00-17.00 täidetakse tellimusi raamatukappi.
Tagastatavad raamatud saab ära anda mõlemal päeval raamatute tagastuskasti.
Täname mõistva suhtumise eest!
Raamatukogu on võidupüha ja jaanipäeva ajal:
AVATUD 22. juunil kell 10.00-15.00
SULETUD 23. ja 24. juunil
Toredat jaaniaega kõigile lugejatele!
Foto: Valga Muuseum, VaM F 2338 Kaagjärve kõrts ja ait.
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Kaagjärve raamatukoguga. (Kirja pani Kaagjärve raamatukogu juhataja Eva Kalu).
Kaagjärve raamatukogu pakub mitmekesist tegevust
Kaagjärve raamatukogu sai alguse Kaagjärve Rahvaraamatukogu Seltsist, mille asutasid 12. novembril 1913. aastal ärksamad põllupidajad. Seltsi eestvedajateks olid Johannes Tuvikene, Johannes Sööt ja J. Rebane. Selts sai raamatukogu pidamiseks tegevusloa 1914. aastal, milles oli kokku 68 asutajaliiget. Kogus oli 1920. aastaks kokku 244 raamatut, 78 lugejat ja tehtud 1673 laenutust. Raha raamatute ostmiseks saadi liikmemaksudest, pidude sissetulekutest ja korjandustest. Seltsi esialgne põhiülesanne oli raamatute soetamine ja laenutamine.
1939. aastaks oli raamatukogu jõudnud heale järjele, sisaldades tol ajal ilmunud klassika paremikku. Pärast teist maailmasõda taasavati Kaagjärve raamatukogu 7. detsembril 1944. aastal. Raamatukogu tegutses tol ajal rahvamaja agitpunkti punases nurgas, kus sai kokku kasutada 60 m² ulatuses ruume. Rahvamaja ruumidesse jäi raamatukogu 1985. aastani. Sõjajärgsel ajal hävitati kahjuks valdav osa Kaagjärve Raamatukogu Seltsi raamatutest, kuna need olid tol ajal poliitiliselt sobimatud.
Nõukogude ajal praktiseeriti palju raamatukoguvälist teenindust, kus organiseeriti rohkemate lugejate värbamiseks kirjanduse kojukannet. Keskmiselt oli Kaagjärve raamatukogul kolm rändraamatukogu ja vähemalt üks laenutuspunkt. Kaagjärve algkooli juures teenindati lugejaid 1987. aastani.
Lugejate ja külastuste arv suurenes oluliselt 1985. aastal pärast külakeskuse 3-toalisesse ahiküttega korterisse (47 m2) kolimist. Sealtmaalt koliti veel kolm korda:
Hea on tõdeda, et raamatukoguga ühes majas asub ka lasteaed, kellega teeme tihedalt koostööd. Koos väikeste sõpradega meisterdame, joonistame, loeme ja teeme palju erinevaid tegevusi. Nii anname juba maast madalast edasi teadmist, et raamatukogu pole üksnes koht, kust laenutada raamatuid, vaid siin on võimalus väga paljudeks erinevateks tegevusteks. Reedeti tegutseb raamatukogus ka lastele mõeldud kunstiring, mis on väikeste kunstnike seas väga armastatud.
Kaagjärve raamatukogu külastajad on väga toredad ja toetavad. Olen proovinud tuua raamatukokku palju uusi sündmusi ja traditsioone eesmärgiga kutsuda rohkem inimesi raamatukogusse. Ootan ka kogukonna initsiatiivi. Hea on tunda, et külaelanikud teavad, et neil on olemas koht, kuhu neid alati oodatakse ning kust saavad nad abi ja tuge. Raamatukokku on loodud ka kaugtöökoht – rahulik paik, kuhu igaüks saab tööd tegema tulla. Kaugtöökoha puhul on suurepärane ka see, et koolitöö tegemisel saab vajalikku materjali alati raamatukogust otsida. Soovin kõigile ilusat raamatukogude aastat ja ootan Teid ikka raamatukogus!
Huvitavaid noppeid Kaagjärve raamatukogu ajaloost
Allikas: Karula Muinsuskaitse Selts
Dialooginädal toob avalikud arutelud raamatukogudesse üle Eesti
7.-9. juunil toimub raamatukogude aasta dialooginädal, millega kulmineerub teema-aasta raames algatatud koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”. Arutelud kohalikele kogukondadele olulistel teemadel toimuvad 12 raamatukogus üle Eesti. Sündmuse eesmärk on tugevdada raamatukogude rolli kogukonnakeskustena.
Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul on raamatukogud muutumas üle Eesti järjest enam kogukonnakeskusteks. „Eestis on üle 800 raamatukogu, kusjuures paljudes kohtades ongi see kogukonnale üks vähestest ühistest kohtumispaikadest. Dialooginädalaga toetamegi raamatukogutöötajaid oskustega, mis aitavad kogukonna hoidmisele ja arendamisele kaasa,” selgitas Valdre.
„Esimesed 12 raamatukogutöötajat on läbinud raamatukogude aastal esmakordselt ellukutsutud koolituse ning omandanud kohalike vestluste käivitamise ja hea aruteluruumi loomise põhitõed,” sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga. „Dialooginädalal arutatakse näiteks selle üle, kuidas olla kriisideks paremini valmis, kuidas luua paremat linna, milline on parim noorte raamatukogu ja milliseid vestlusi üldse kogukonnad vajavad. Nende vestluste eesmärk pole leida kiiresti lahendus, vaid tuua inimesed kokku üksteist märkama ja kuulama,” lisas Tilga.
Raamatukogude aasta ja projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” aitavad tugevdada raamatukogude rolli olla igas suuremas ja väiksemas kogukonnas just see koht, mis toob inimesed kokku maailma asju arutama.
Dialooginädala programmi kuuluvad järgmised arutelud:
Projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) koostöös. Lisainfo sündmuse kohta: www.raamatukogudeaasta.ee/sundmus/dialooginadal-kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/
Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee.
Teate edastas
Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749
