Valga valla raamatukoguhoidjad tervitavad vabariigi sünnipäeva rahvariietes

/in /by

Raamatukogude aasta programmi raames toimub 21.-27. veebruarini aktsioon, kus raamatukogutöötajad kannavad Eesti sünnipäeva tähistamiseks rahvariideid või rahvusvärvidest inspireeritud riietust. Pärnu Keskraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ellu kutsutud aktsioon toimub juba viiendat korda ning sündmusest võtavad osa raamatukoguhoidjad üle Eesti.

„Üleskutse sai alguse juba Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval. Tänavu on põhjuseid piduriided kapist välja otsida mitu, sest lisaks Eesti sünnipäevale tähistame ka raamatukogude aastat,“ sõnas aktsiooni üks algatajatest Krista Visas Pärnu Keskraamatukogust. „Eesti sünnipäevanädalat ootavad nii raamatukogude töötajad kui külastajad, sest rahvariided loovad erilise meeleolu ja toovad naeratuse näole,“ lisas Visas.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatamiseks on raamatukogude aasta programmis veel mitmeid võimalusi. „Näiteks toimub 22. veebruaril Kadrina valla raamatukogus pidulik salongiõhtu ja Valga Keskraamatukogus isamaaliste luuletuste lugemise konkurss. 24. veebruaril peab Nõo raamatukogu direktor vabariigi aastapäeva kõne Nõo kirikus ning raamatukogudes on avatud enam kui 60 näitust,“ ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Eesti sünnipäevanädalal toimuv on vaid väike osa raamatukogu aastast, sest enam kui 800 raamatukogu üle Eesti korraldavad terve teema-aasta vältel toredaid sündmusi ning ootavad endale külla,“ kinnitas Valdre.

Rahvariiete kandmise aktsioonil saab silma peal hoida ka sotsiaalmeedias jälgides teemaviitasid #raamatukogudeaasta; #ev104; #olenraamatukoguhoidja.

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, kes kõik löövad kaasa raamatukogude aasta korraldamisel. Kõik teema-aasta sündmused leiab veebileht www.raamatukogudeaasta.ee.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

Polaarteadlane Enn Kaup Valgas – “pingviinid peavad inimest teiseks pingviiniks….”

/in /by

Neljapäeval, 17. veebruaril oli Valgas harukordne võimalus kohtuda  polaarteadlase Enn Kaup´iga. Raamatukogude aasta puhul toimus esimene kohtumine Valga Gümnaasiumi õpilastega. Külaline peab Antarktikast rääkimist õpilastele oma missiooniks – justkui Antraktika saadik. Täname lahke vastuvõtu eest Valga Gümnaasiumi ja loodame, et saame ka edaspidi koostööd teha. Teine kohtumine leidis aset Valga Keskraamatukogus.

Enn Kaup (s 1946) on polaaruurija ja ökoloog, kes käinud Antarktikas kümnel ekspeditsioonil. Ta heiskas esimesena Antarktisel Eesti lipu (1988. aastal) ja on seal kokku veetnud enam kui tuhatkond päeva.

Antarktikast räägivad ka tema raamatud. „Minu Antarktikas“ kirjeldab autor kaht ekspeditsiooni (üks neist 1970. aastatel, teine 1990ndatel) ja võrdluseks hiljutist reisi koos turistidega. Peale „Minu Antarktika“ on Enn Kaup Antarktikast kirjutanud veel kolm raamatut: „Nabakirjad“, „Imekaunis Antarktika“ ja „Armulugu Antarktikaga“. Samuti on ta pälvinud aasta reisikirjaniku tiitli.

Täname meie külalist, et ta leidis võimaluse tulla Valka. Päeva jooksul leidsime aja ka tutvustada külalisele Valga linna ja ühtlasi külastasime teenetemärkide näitust “Eesti tänab”  Valga Muuseumis

Sündmusest oli võimalik saada osa nii raamatukogus kohapeal, MS Teamsi keskkonna vahendusel ning ülekannet oli võimalik jälgida ka Tsirguliina ja Lüllemäe raamatukogus.

Rõõmus sündmus raamatukogus

/in /by

Valga Keskraamatukogu  juures tegutseb 2005. aastast raamatusõprade klubi. Klubi liidab venekeelsed raamatusõpru ja nende juhendajaks ja innustajaks on olnud algusest peale energiline ja vaimuergas Niina Nusberg. Ta on teinud väga suurt ja tänuväärset tööd. Igakuistel kokkusaamistel on tutvustatud nii Valga, Eesti kui ka maailma kultuuri. Suvised ringreisid ulatuvad Riiast Rakvereni  ja Haapsalust Mustveeni. Eesti kultuuri aktuaalsed teemad, nagu näiteks raamatukogude aasta, leiavad klubis ikka kajastamist.

Veebruaris täitus klubi eestvedajal Niina Nusbergil 80. eluaastat. Õnnitleme ja soovime tugevat tervist ja loodame koostöö jätkumist veel paljude aastate jooksul.

H.C. Anderseni elu ja loomingut tutvustav näitus

/in /by

Möödunud aasta viimastel päevadel jõudis rändnäitus Valga Keskraamatukogusse ning see oli kõigile huvilistele külastamiseks avatud kogu jaanuari kuu.

Kirjaniku sünnilinna Odense Linnamuuseumide ja H. C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna vahendatud näitus esitles tema elu- ja loometeed. Lisaks rikkalikule kirjanduslikule pärandile – muinasjuttudele, luuletustele, näidenditele, reisikirjadele ja romaanidele oli ta ka hea käega kunstnik. Näitus esitles muuhulgas tema loodud paberväljalõikeid ja pildikollaaže. Vaestes tingimustes kasvanud, koolituse saanud ja elus mitmeid vastulööke taluma pidanult suutis ta enda elu siiski õnnelikuks, otsekui muinasjutuks luua ja seda väljendab ka näituse rol-upil olev tsitaat, mida ta enda mälestustes kasutas: „Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil.“

Näitus jutustas kaasakiskuvalt Hans Christian Anderseni vaesest lapsepõlvest ja suurest viletsusest nooruses, kooliaastatest ja armastusest, reisidest ja mitmekülgsest loomingust, tema surmast ja surematusest, tema õnneotsingutest ja selle õnne leidmisest. Näituse läbivaatamise järel tekkis tõesti tunne, et Anderseni enda elu oli haruldane muinasjutt.

Kui näitusega oli tutvutud ja huvitavamate faktide üle arutletud asusid kõik lapsed vaatama näitusega koos pakutud Taani filmi „Metsluiged”. Filmi tegevus toimub Taani kuninganna Margrethe loodud dekupaazidel, mis olid nii tõetruud ja väga ilusad.

Valgas vaatasid filmi ja tutvusid Hans Christian Anderseni näitusega kolm klassi (46 osalejat). Soovijaid oli rohkemgi, aga koroonaviirus tegi omad parandused laste plaanidesse. Edasi liikus näitus meie haruraamatukogudesse – Harglasse, Tsirguliina ja Lüllemäele. Täpsemalt saab lugeda siit (link harukogu artiklile)

Loodame, et toredaid näitusi, mida tutvustada ja huviga vaadata tuleb sel aastal veelgi.

 

Ümberkorraldused Valga Keskraamatukogus

/in /by

Alates veebruarist on Valga Keskraamatukogu internetitoa teenused kättesaadavad kogu päeva vältel raamatukogu lahtiolekuaegadel. Kui varasemalt sai arvutialast abi ka teise korruse lugemissaalist (ajal kui internetituba oli suletud), siis nüüd on kogu teenus kättesaadav ühest kohast – mugavalt esimesel korrusel ja peaukse lähedal. Võimalik on kasutada personaalselt arvutit, printida, skaneerida ja teha koopiaid. Samuti on loodud ligipääs elektroonilistele ajalehtedele ja ajakirjadele. Vajadusel juhendavad ja abistavad meie töötajad.

Oleme kogenud, et inimesed puutuvad järjest rohkem kokku notariaalsete toimingute tegemisel kaugtõestamise vajadusega. Raamatukogus on võimalik kasutada selleks toiminguks sülearvutit. Kaugtõestamise aja palume eelnevalt raamatukogu internetitoas kokku leppida.

Mõeldes meie lugejate heaolule oleme toonud paberkandjal värsked ajalehed ja ajakirjad esimesele korrusele. Selleks oleme loonud  „lugemistoa“. Vanemate aastakäikude lugemiseks ja laenutamiseks on võimalik alati meie raamatukoguhoidjate poole pöörduda. Uue asukoha juhatavad lahekelt kätte meie raamatukoguhoidjad ja põrandaviidad.

Teise korruse lugemissaal on jätkuvalt kasutamiseks avatud. Oleme teinud ruumis ümberkorraldusi ja loonud rahu ja  privaatsust pakkuvad töökohad. Ruumis on kättesaadav wifi ühendus. Sobib kaugtöö tegemiseks, õppimiseks ja tööks raamatutega.

Oleme avalikustanud ka meie haruraamatukogude kodulehekülje https://harukogud.valgark.ee/

Edaspidi kajastuvad Valga Keskraamatukogu harukogude – Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagulja, Tsirguliina  ja Õru raamatukogude tegemised peamiselt sellel lehel.

 

     

Kaasava eelarve hääletus

/in /by

Raamatukogud pakuvad kohapeal võimalust ja abi  kaasava eelarve hääletusel.

 

Kaasava eelarve rahvahääletus on  alanud

Rahvahääletus toimub 10.-28. veebruar 2022. a VOLIS keskkonnas ennast identifitseerides siin: https://www.volis.ee/gvolis/osale/index/738?kid=340361

Kaasava eelarve rahvahääletusele pääses 9 ideed ning alates 1. veebruarist on neid tutvustatud valla facebook´i lehel (tähestiku järjekorras).

Hääletusele on pääsenud 9 ideed (tähestiku järjekorras):

  • Jalgratta õpperada Pedeli kergliiklustee juurde
  • Kaagjärve külas seiklusrada
  • Karula Teeninduskeskuses – Lüllemäe raamatukogu kõrval paikneva terrassi kohandamine Õueraamatukoguks, mis saaks olema avalik tegevus- ja puhkeala
  • Lüllemäe külaplatsi korrastamine ja uuendamine
  • Nipernaadi skulptuuri ümbruse korrastamine ja valgustamine
  • Tsirguliina ja Lüllemäe mini-rambid
  • Valga Põhikooli jalgratta parkla
  • Väikelaste mänguväljak Valga linna Räni parki
  • Välitreenimisala Kaagjärvele

Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel hääletuse hetkel Valga vald. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva, endale meelepärase idee poolt.

Kellel ei ole arvuti kasutamise võimalust saab hääletada ka Valga Keskraamatukogus ning teistes valla raamatukogudes nende lahtioleku aegadel kasutades selleks raamatukogu avalikku arvutit ja vajadusel ka raamatukogu töötaja abi.

Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ettepanekud vastavalt saadud häälte arvule, tuues välja ka piirkonna, alustades enim hääli saanud ideest. Rahvahääletuse tulemused avaldatakse valla infokanalites.

Ellu viiakse vähemalt kaks rahvahääletusel kõige rohkem hääli saanud ideed, tingimusel, et ideed paiknevad valla erinevates piirkondades (Karula, Taheva, Tõlliste, Valga, Õru). Ideede elluviimiseks on kokku valla eelarves 50 000 eurot.

Valga Keskraamatukogu pakub tööd

/in /by

Valga Keskraamatukogu pakub tööd puhastusteenindja-koristajale.

Täpsemat infot loe SIIT

Raamatukogude aasta algus tõi vallajuhid etlema

/in /by

Valga keskraamatukogu korraldas kolmapäeval raamatukogude aasta alguse puhul avasündmuse, kus teoseid lugesid rahvale ette Valga asevallavanem ja volikogu esimees.

Valga asevallavanem Maarja Mägi kandis ette katkendi Mudlumi raamatust «Mitte ainult minu tädi Ellen». Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš aga ette teksti Piret Raua raamatust «Tobias ja teine B».

Maarja Mägi andis ühtlasi üle raamatukogude aasta märgid. Meeleolu aitasid luua pillimehed Sangaste lõõtsaklubist.

Täna, 12. jaanuari keskpäeval algas ühise ettelugemisega kahest enim laenutatud Eesti autori teosest raamatukogude aasta. Kõiki ettelugemisi ühendab vähemalt 153 erinevas toimumise kohas üks ja sama tekst kas möödunud aasta kõige enim laenutatud Mudlumi raamatust ” Mitte ainult minu tädi Ellen” või Piret Raua lasteraamatust “Tobias ja 2b”.

Ettelugemisi on oodata kogu päeva vältel nii kirjanikelt, näitlejatelt, kultuuritegelastelt, vallajuhtidelt, raamatukogude sõpradelt, lastelt, õpetajatelt, pastoritelt kui ka ajaloolistelt tegelastelt.

Lõuna-Eesti Postimehe artikkel

Eesti lapsed valivad parimat lastekirjanikku ja illustraatorit

/in /by

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 6–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 6. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2022 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 16. korda. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta algupärastele lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise.

Lapsed saavad hääletada autorite poolt, kes avaldasid 2020. ja 2021. aasta jooksul algupärase lasteraamatu. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on võit Nukitsa konkursil üks valdkonna hinnatumaid tunnustusi, sest auhinna saajad valivad välja lapsed ise. „Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Seega on konkursi sõel tihe. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, valivad lapsed oma lemmikuid 100 raamatu seast,” lisas Soone. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Võitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 2. aprillil 2022 lastekirjanduse keskuses. Võimaluse korral kutsutakse peole ka hääletuses osalenud lapsi üle Eesti ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda. Enim hääli saanud kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Uuri lisa lastekirjanduse keskuse koduleheküljelt.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

 

Teate edastas:
Anneli Kengsepp

 

XVI Nukitsa konkursi eelinfo

/in /by

2022. aastal stardib järjelt juba XVI Nukitsa konkurss, et selgitada välja laste kahe viimase aasta lemmikkirjanik ja -illustraator.

Auhinnasaajad valitakse välja 100 eestikeelse lasteraamatu hulgast, mis on Eestis esmakordselt ilmunud määramisaastale eelnenud kahe aasta jooksul (2020. ja 2021. a).

Nukitsa konkursi laureaadid selguvad ülevabariigilise hääletuse teel, millest võivad osa võtta 6-13-aastased lapsed. Nukitsa konkursi statuudiga saab tutvuda lastekirjanduse keskuse kodulehel.

Hääletada saab, andes ühe hääle kirjanikule enim meeldinud raamatuteksti eest ja teise hääle kunstnikule enim meeldinud illustratsioonide eest.

Hääletamine algab 6. jaanuaril ja see kestab kuni 23. veebruarini 2022. Lastekirjanduse keskuse veebilehel avame ka e-hääletuse.

Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 2. aprillil 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Lõpetamisele ootame lisaks auhinnasaajatele kirjanikele-kunstnikele ka igast maakonnast hääletuses osalenud lapsi.