Raamatukogude aasta tantsuaktsioonis osalesid ka Valgamaa raamatukoguhoidjad

/in /by

Raamatukogude aastal osalevad Valgamaa raamatukoguhoidjad tantsuaktsiooniga „Raamatukogude aastal tantsuga“ . Tantsuvideo on nähatav Valga keskraamatukogu YouTube`i kanalil.

Raamatukogude aasta youtube link meie tantsule: https://www.youtube.com/watch?v=6Q142Nl6Nqw

Täname meie juhendajat Elin Lihteni.

 

Raamatukogude aasta tantsuaktsioon paneb raamatusõbrad üle Eesti tantsima

Täna, 29. aprillil saab avapaugu raamatukogude aasta tantsuaktsioon „Raamatukogude aastal tantsuga“, millest saab osa võtta teema-aasta lõpuni. Raamatukogudes pakutavatele hobitegevustele tõmmatakse tähelepanu rahvusvahelisel tantsupäeval ühise tantsimisega. Üle Eesti lööb tantsuaktsiooni avamisel kaasa enam kui 20 raamatukogu, suurim tantsupesa koguneb Tartu Raekoja platsil avalikule tantsimisele kell 14.

„Raamatukogude aastal on oluline näidata, milliseid erinevaid teenuseid ja võimalusi meie raamatukogud pakuvad,“ ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Paljudes paikades ongi raamatukogu ainuke avalik ruum, kus on võimalik erinevate hobidega tegeleda. Tantsimine on nendest mitmetest võimalustest ainult üks väljund, aga on ka käsitööringe, keelekohvikuid, lugemisklubisid, robootikatunde ja palju muud,“ lisas Valdre.

29. aprillil toimuval tantsuaktsiooni avasündmusel osaleb enam kui 20 raamatukogu, kas tantsupesas tantsides või oma tantsuvideo jagades. Videojäädvustused tantsupesadest koonduvad raamatukogude aasta veebilehele ja ülevaate tantsupesadest leiab siit.

„Raamatukogude aasta tantsuaktsiooni avamine on täna kell 14 Tartu Raekoja platsil, kus tantsivad Tartu ja Tartu ümbruse raamatukoguhoidjad ning raamatukogude sõbrad tantsustuudiotest. Kutsume kõiki kaasa elama ja miks mitte ka kohapeal kaasa tantsima,“ sõnas Tiina Sulg Tartu Linnaraamatukogust. „Tantsuaktsioonis on loomulikult oodatud osalema igaüks ja seda teema-aasta lõpuni. Selleks tuleb selgeks õppida lihtsad ja lõbusad tantsusammud ning oma tants videona salvestada,“ lisas Sulg.

Kõik sõpruskonnad, grupid, kollektiivid ja organisatsioonid on oodatud raamatukogude aastat tähistama tantsuaktsioonist osa võttes. Selleks tuleb tantsusammud selgeks õppida, jäädvustada oma tants videopildis, jagada seda Facebookis #raamatukogudeaasta2022 ja saata video stina.pley@nlib.ee.

Tantsu õppevideo ja muusika leiab siit, videoid saab saata 2022. aasta lõpuni. Koreograafia on loonud Kertu Valjala, muusikaks on Singer Vingeri laul „Teadagi“.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee

Teate edastas

Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749 

Triinu Rätsepp: milleks on vaja raamatukogu?

/in /by

Foto: Valga keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp/erakogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Aasta juhtmõte «Kogu Eesti loeb!» on mitmetähenduslik ja toetab raamatukogude rolli mõtestamist. Arutelud raamatukogude vajalikkusest, ülesannetest ja ootustest mitmeotstarbelisusele on käivitunud nii raamatukoguhoidjate endi hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Oleme praegu harjunud, et kogu maailma tarkus mahub taskusse ehk ühte nutiseadmesse. Kuidas edasi,
kui see ühtäkki enam nii ei ole…

Räägitakse kriisivarudest materiaalses mõttes, kuid paraku pole palju räägitud vaimsetest kriisivarudest ja teabe kättesaadavusest kriisiolukorras. Millistest allikatest saada elementaarset infot, kui näiteks guugeldada pole enam võimalik? Kõik see ebakindlus paneb vaatama just raamatukogude poole.
Näeme, kui kiiresti võib harjumuspärane elu ja heaoluühiskond, milles elame, pea peale pöörduda. Võivad kaduda infokanalid ja tarkuseallikad. Ja seepärast on vägagi oluline, et ei kaoks võimalused ja oskused traditsioonilistest tarkuseallikatest infot hankida. Et säiliks kirjavara ja oleks olemas raamatukogud, kus see kõik kättesaadav on.

Võimalikes kriisiolukordades, kui näiteks on pikemat aega rivist väljas internetivõrk või serverid, peab
olema võimalik toetada meie koolide toimimist ja rahuldada inimeste infovajadust. Oluline on aidata
võidelda valeinfo levikuga ning säilitada tõest ja adekvaatset maailmapilti.

Peame kõik olema iga päev valvel, et kriitiliselt hinnata meieni jõudvat infot, tulgu see siis televisiooni,
perioodika, raadio või mitmesuguste internetikeskkondade kaudu. Info on tänapäevases ühiskonnas väga võimas relv, mida kasutatakse ka inimeste mõjutamiseks ja manipulatsiooniks. Infosõja kontekstis on taas raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Raamatukogud on juba koroonakriisi ajal näidanud, kui kiiresti suudeti reageerida ühiskonna vajadustele. Seadsime sisse kontaktivaba laenutamise ja raamatukapid, aitasime ja juhendasime inimesi Läti koroonapasside ja -tõendite printimisel. Ühenduse hoidmiseks kogukondadega viidi sündmused
veebikeskkondadesse. Raamatukogud on olnud avatud ja kättesaadavad kõigile kogu koroonakriisi vältel. Infosõja kontekstis on raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Me pole veel jõudnud ühest kriisist väljuda, kui oleme juba järgmistes: energiakriis, olukord Ukrainas…
Peame arvestama, et kriisid on elu möödapääsmatu osa. Raamatukogude tugevus on nende võrk ja
kättesaadavus. Saame ja tahame olla toeks elanikele ning partner riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Oluline on tugevdada ka raamatukoguvõrgu valmisolekut kriisiolukordadeks, mis hõlmab nii töötajate
koolitamist, olmetingimuste parandamist kui ka infotehnoloogiliste vahenditega varustamist.

Vähem oluline pole – vastukaaluks praegusele ärevale ajale – võimalus lugeda helgeid lugusid, mis aitavad hoida usku paremasse homsesse. Võimalus anda psüühikale puhkust muremõtetest ja ärevusest hoiab ühiskonda vaimselt tugevana. Igale lugejale on tema raamat ja igale raamatule ka tema lugeja.

Muudame maailma paremaks mitmekordse rahulolutunde kaudu, sest osapooli on ju palju: kirjanik, kirjastus, raamatukauplused, raamatukogud ja lõpuks igas vanuses tänulikud ja õnnelikumad lugejad.
Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks,
kaugtööks, lihtsalt olemiseks, puhkamiseks või mängimiseks. See on koht, mis pakub võimalusi kogu
elukaare vältel. Raamatukogutöötajatele on saanud vaikimisi osaks ka neutraalne ärakuulaja roll. Me ei
anna hinnanguid ja võimalik abi saab piirduda vaid meie töövaldkonnaga, aga inimesel hakkab kergem, kui on oma mure saanud ära rääkida.

Mure nooremate põlvkondade pärast, kes on kirjandusest ja traditsioonilisest raamatukogust võõrdumas, on raamatukogudel ühine. Esmalt tuleb seda tendentsi võtta kui muutuva aja märki – elu läheb üha kiiremaks. Võimalused infot ja haridust, kirjandust ja kultuuri kätte saada muutuvad mitmekesisemaks, uudsemaks, põnevamaks.

Raamatukogudele on oluline teadvustada olukorda ja sellest lähtudes hakata otsima ja looma võimalusi,
uusi vaatenurki ja lähenemisi. Kõik on võimalik, kui me ise käega ei löö ja keskendume rohkem
lahendustele. Isegi kui tulemused ei tule kiiresti, on oluline teekond ja protsess, mille abil hoitakse siht
silme ees. Ma ei arva, et meie nooremad põlvkonnad on lootusetus olukorras. Nähes lasteaialaste ja
õpilaste säravaid silmi pärast osalemist raamatukogu üritusel või programmis, olen enam kui kindel, et
järjepidevas koostöös koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste kultuuriasutustega saavad lastest ja
noortest püsivad ja regulaarsed raamatukogude kasutajad ning kultuuri hindavad kogukonna liikmed.

Mure on ka vanema põlvkonna ja ühiskonna haavatavamate liikmete pärast, kes ei ole suutnud sammu
pidada meie e-riigi arenguga, kuid ometi on vaja esitada taotlusi, printida välja dokumente ja saada
kontakti mitmesuguste asutustega, et oma murele lahendus leida. Taas kord on just raamatukogu see, kes esmase abikäe ulatab.

Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks, kaugtööks, puhkamiseks või mängimiseks.

Termin, millest palju räägitakse, on rohepööre. Raamatukogud on olnud järjepidevalt ressursitõhususe
kandjad oma kogukonnas. Olukorras, kus hinnatõus on kõigis eluvaldkondades saanud paratamatuseks,
pakuvad raamatukogud jätkuvalt oma põhiteenuseid kogukonnale tasuta. Kui hinnatõus mõjub rahakotile, siis näiteks raamatuid, ajalehti ja ajakirju saab raamatukogust lugemiseks
tasuta. Toetame vanemate raamatute uuesti ringlusesse jõudmist. Samuti on raamatukogudes
kasutamiseks arvutid ja internetiühendus. Pakutakse tasuta sündmusi ja tegevusi nii lastele kui
täiskasvanutele. Lisaks on võimalik teha kaugtööd.

Raamatukogude töötajatel on veel palju häid mõtteid uute teenuste arendamiseks ja olemasolevate
tõhustamiseks. Üle-eestiliselt on palju näiteid uudsetest teenustest, nagu näiteks spordiinventari ja
muusikariistade laenutus, õmblemise võimalus, tööriistade laenutus, kaugtöövõimalus ja palju muud.

Tegelikult ollakse valmis pakkuma enamatki, kui vaid leitakse selleks vajalikke materiaalseid vahendeid.
Seega on raamatukogud midagi palju enamat kui vaid koht tavapäraseks laenutustegevuseks – meil on
oluline roll kogukonna toetamisel ja sidumisel. Kogukonnakeskuse rolli tuleb jagada teiste piirkonnas
tegutsevate organisatsioonidega, mis teeb tähtsaks koostöö. Raamatukogu seob kogukonnaliikmeid kogu
elukaare vältel. Oleme nagu peegeldus ühiskonna vajadustele, kuid hoiame ka traditsioone. Saan vaid
soovitada raamatukogu enda jaoks tööle panna, kasutades kõiki neid pakutavaid võimalusi.

Äraarvamismäng tutvustab kirjandusklassikat

/in /by
Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Aprillikuukuu klassik – Anatole France (sünd. François-Anatole Thibault).
✒️Mõttetera: Juhus on ilmselt Jumala pseudonüüm, kui ta ei tahtnud oma tegudele alla kirjutada.
Selle kuu klassik, prantsuse kirjanik Anatole France (16. IV 1844 – 12. X 1924) sündis Pariisis raamatukaupehe perekonnas. Tuntuks sai ta romaaniga „Sylvestre Bonnardˊi roim“ (1881). France on lisaks romaanidele ja novellidele kirjutanud ka luulet ja näidendeid.
France oli oma aja teravaimaid ühiskonnakriitikuid. Tema iroonilise põhitooniga loomingus väljendub kõiges kahtlev elutarkus. Aastal 1921 sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel kuupäeval.
Fotol: Anatole France/Wikimedia Commons

Rahvusraamatukogu kutsub osalema uuringus

/in /by
OLED OODATUD UURINGUS OSALEMA!
Millised on sinu senised kogemused raamatukogudega? Millal viimati e-raamatukogus käisid?
Viime koos Rethinkiga läbi uuringut, et mõista paremini Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi seoses raamatute laenamisega ning e-kataloogide kasutamisega.
Meil on sulle mõned küsimused, millele vastamiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit.
Ja kui sul on inglise- või venekeelseid sõpru, siis ka nende arvamus on meile oluline!
Suur tänu vastamast!

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Hargla raamatukogu

/in /by

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, esimesena tuleb juttu Hargla raamatukogust.

Kirja pani Hargla raamatukogu juhataja Marge Sulev (ametis olnud 35 aastat).

Hargla raamatukogu on tagasi juurte juures

Hargla raamatukogu sünniajaks saab lugeda aega enam kui sajand tagasi. See on aasta 1921, mil Valgamaa koolivalitsus soovitas laiendada olemasolevaid ja luua uusi raamatukogusid, et tõsta hariduse taset ka väljaspool kooli. Plaan oli seda teha arvestusega, et kaugem lugeja ei elaks enam kui kümne versta kaugusel. Taheva valla koolivalitsus kutsus 6. märtsil 1921 kokku koosoleku, et arutada raamatukoguvõrgu loomist. Koosoleku protokollist saab lugeda, et „koosolek, raamatukogu tarvidust silmas pidades ja mõteldes nii laste kui ka täiskasvanute tarvidust, otsustas avada rahvaraamatukogu Taheva vallamaja juurde, kus leiduks nii laste kui ka täiskasvanute kirjandust“. Raamatukogule sai nimeks „Valgus“ ning piirkonnaks oli Taheva vald kahe kooli ja mõisaga.

Foto: Sada aastat tagasi asus raamatukogu Taheva algkooli juures ja mahtus ära ühte kappi.

Aktiivseteks asutajaliikmeteks olid kohaliku Taheva algkooli juhataja Hugo Kõomägi ja õpetaja Meeri Raudsepp. Esimeseks raamatukoguhoidjaks saigi Meeri Raudsepp, pidades seda ametit märtsikuust 1921 kuni 31. augustini 1922. Seejärel lahkusid Kõomägi ja Raudsepp Taheva algkoolist ja vallavalitsus korraldas uued õpetajate valimised, mille tulemusena sai kooli uueks juhatajaks Jaan Kokk ja õpetajaks Jenny Rebane. Jenny Rebane võttis enda õlule ka kohaliku rahvaraamatukoguhoidja kohustused. Raamatukogu asus tol ajal Taheva algkoolis õpetaja kitsukeses korteris, mahtudes ära ühte kappi.

Alates 14. jaanuarist 1931 muudeti Taheva valla Hargla Rahvaraamatukogude seltsi Hargla raamatukogu Taheva valla avalikuks raamatukoguks. Raamatukogu töö korraldati ümber, võeti kasutusele lugejakaardid, vähehaaval oli suurenenud raamatute arv ja lugejate pere, Raamatukogu muutus Hargla elanike eas populaarseks, pakkude üsna mitmekesist lugemisvara.

1940. aastal puhastas nõukogude võim raamatukogu kodanlikust kirjandusest ning asendas marksismi leninismi rajajate teostega. Teise maailmasõja ajal sai kool kannatada, purustatud olid uksed-aknad, rüüstati ka raamatukogu.

Allesjäänud köited mahtusid jälle lahedasti ühte kappi.

Järgnevatel aastatel vahetus kaader väga sageli. Kuid 1. augustil 1953 alustas Hargla raamatukogus tööd Salme Kokk, kel jätkus tahet ja visadust 16ks aastaks sellel alal püsida. Need olid viljakad tööaastad kultuuripõllul, tema osa Hargla kultuuriloos on suur. 31. märtsil 1969 lahkus ta Hargla raamatukogust, kuna edutati Taheva külanõukogu esimeheks. Alates 16. maist 1969 alustas Hargla raamatukogus tööd Leili Onkel, kes oli raamatukoguhoidja 18 aastat, ja ka tema panus on olnud väga suur. Leili Onkeli järel tulingi raamatukogusse mina, Marge Sulev, saades Leililt kaasa esimesed õpetused ja kogemused.

Tollal oli raamatukogu minu kodust vaid mõne sammu kaugusel, käisin seal tihti ja lugesin päris palju ja ühel hetkel ütles Leili, et sooviks ära pensionile minna ning kutsus mind enda asemele. Nüüdseks on sellest möödunud 35 aastat.

Esimesi aastaid meenutades tuleb kõigepealt meelde tahmane ja suitsune raamatukogu. Põhjus selles et raamatukogu all asus katlamaja, sealt imbus suits üles, raamatud olid täiesti tahmased. Vahel oli ruumides nii paks suits, et pidi lausa aeg-ajalt õue minema. 1993. aastal sai raamatukogu uued ruumid endisesse Hargla lasteaeda.

Alates 2017. aastast oleme ühes majas Hargla kooliga. Ring oli täis saanud. Raamatukogu oli jälle kooli juures, samas majas, kus asus Hargla Kooli eelkäija, Taheva algkool.

Kui küsida minult et räägi mõni lõbus lugu, siis meenub mulle niisugune: Tuleb üks proua raamatukokku ja küsib: „Mul on lapsele raamatut tarvis, aga ma ei mäleta nüüd enam mis see pealkiri oli, justkui mingid viljaterad või midagi sellist …“. Arutasime siis natuke seda asja ja tuli välja et temal on tarvis „Kuristik rukkis“. See seik paneb mind ikka ja jälle muhelema.

Või teine näide pealkirja seostamisest millegagi. Härra küsib: „Ma tahaks seda uuemat raamatut, mis on kuidagi puudega seotud, vist kaane peal ka on puud…“. Tollal oli hästi „kuum“ raamat A. Kasemaa „Rannamännid“. Just seda tema sooviski.

Möödunud aastal sai Hargla raamatukogu 100 aastaseks. Koroonapiirangute tõttu suuremat avalikku tähistamist teha ei saanud, küll aga algatasid Hargla kooli 7. klassi õpilased koos kohaloo õpetajaga kampaania „100 raamatut Hargla raamatukogule“. Kogukonna kodulehel Kotus oli üleval üleskutse annetada-kinkida vähekasutatud liigseks muutunud raamatuid ja ka jälgida et raamatukogul seda teavikut juba ei ole. Neid raamatuid tuli ikka kaugelt üle saja. Siinkohal tänan südamest kõiki annetajaid! Väga ilus ja asjalik algatus, mida võiks teisteski raamatukogudes teha.

Et lapsi ja noori rohkem lugema ärgitada, oli möödunud suvel lastele suvelugemine, ka sel suvel jätkame sellega. Tasahaaval muutub lugemine ka laste ja noorte seas populaarsemaks.

2022 on raamatukogude aasta. Hea Hargla-kandi rahvas, olete alati olnud tublid lugejad ja tulge ka edaspidi julgesti raamatukokku. Ootan teid!

Fotod (Hargla raamatukogu fotokogu):

  • Hargla raamatukogu tänane juhataja Marge Sulev ja asukoht Hargla kool
  • Hargla raamatukogu sisevaade
  • Raamatukoguhoidjad läbi aegade: Jenny Rebane, Salme Kokk, Leili Onkel

 

Rändnäitus kutsub tutvuma kogude pärlitega

/in /by
Raamatukogude aasta puhul eksponeerivad raamatukogud üle Eesti oma kogudes leiduvaid raamatupärleid. Rändnäitus “Kogude pärlid”, mida saab näha alates 28. märtsist keskraamatukogu fuajees, on kokku pandud Valga keskraamatukogus ja haruraamatukogudes leiduvatest vanadest ja väärikatest Valgamaa koduloolistest raamatutest. Näitus koosneb nii raamatutest kui ka seda täiendavast virtuaalsest näitusest.
Mõned näited raamatutest, mida meie juures näha saab:
? Hans Einer (1856-1917), kes oli koolijuht, õpetaja ja eesti keele õpikute autor, on koostanud grammatikaõpikud: „Lühikene eesti keele õpetus rahvakoolidele“ (1885,1894). „Eesti keele õpetus algkoolidele“ ilmus 9 trükis, selle 1920. aastatel täiendatud väljaanne“ Eesti keele õpetus koolidele“ ilmus 8 trükis. Valga Keskraamatukogus on 8 Hans Eineri eesti keele õpiku erinevat väljaannet.
? Luulekogu „Võhumõõgad“ (1898) autor on Andres Alver (1869-1903) – arst, ühiskonnategelane ja kirjanik, kes töötas Valga maakonnaarstina 1900. a novembri keskelt kuni surmani. Ta oli aktiivne seltsitegelane ja Valga „Säde“ seltsi esimene esimees.
? Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) esikkogu „Uued luuletused“ ilmus 1909. aastal. Valga raamatukogus on olemas tema järgmine kogu „Hallid laulud“ (1910).
? Välja on pandud ka meie raamatukogu vanim raamat – 1864. aastal ilmunud „Musika õppetus“, mis on esimene eestikeelne muusikateooria õpik. Selle koostas Andreas Erlemann (1833-1915), kes töötas Helme algkoolis õpetajana, oli Helmes köster ja vallakirjutaja.
Näitus on keskraamatukogu külastajatele tutvumiseks väljas aprilli lõpuni, seejärel saab seda näha haruraamatukogudes.

Kohtumisel auhinnatud raamatute autoriga oli peateemaks sõda

/in /by
Kolmapäeva õhtupoolikul sai Valga Keskraamatukogus kokku seltskond kirjandushuvilisi, kes tulid kuulama raamatute „Talibani pojad“ ja „Helmandi silmus“ autori Taavi Liiase mõtteid kirjutamisest, sõjast ja sõduri sisemaailmast.
Kirjastus Hea Lugu andis mullu välja kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha võitnud endise luureohvitseri Taavi Liiase romaani “Helmandi silmus“. Tema esimene romaan „Talibani pojad“ sai kaks aastat varem romaanivõistlusel samuti kolmanda koha.
„Helmandi silmus” on väga aus lugu sõjamehe valikutest. Või nende puudumisest. Autori sõnul oli tal soov oma värskes raamatus rohkem avada just sõduri mõttemaailma, erinevalt eelmisest, kus oli püütud lugejale edasi anda, mida võis mõelda ja tunda vastane. „Tahtsin näidata, mida võib tunda sõdur ja mida ta peab tegema, et sõjast välja tulla ning millised võimalused selleks on. Ja kustmaalt jookseb sõduri taluvuse piir ehk kuidas sõdur käitub, millise piirini ta saab oma tegusid õigustada ja mis hetkest enam mitte“. Liias lisab, et kui raamatus „Talibani pojad“ oli romantikatki, siis järgmises see täiesti puudus. „Mehed ja tapmine omavahel“.
Mis edasi? Taavi Liias märgib, et kuigi püüab kirjutada ja töös on koguni kaks uut raamatut, on aega loometööks napilt. „Üks neist sisaldab novelle, mis sedakorda ei räägi sõjast vaid erinevatest inimestest, minu jaoks naljakatest olukordadest. Nö meelte ja reaalsuse paradoksid võib leida selle tulevase novellikogu kaante vahelt,“ annab ta mõista ja lisab, et teisest võiks kujuneda järg kahele juba trükivalgust näinud sõjaraamatule. „Ta on mõeldud just järjena romaanile „Talibani pojad“, mille peategelane on nüüd sunnitud Afganistanist emigreeruma, kuna võim vahetub ja tema elu ohus. Ta saabub Eestisse, täpsemalt Tartusse. Kuidas aga talib, kes on aastaid lääneühiskonnaga sõdinud, siin hakkama saab ja millised dilemmad tekkivad? Saame näha …,“ jätab Liias küsimuse õhku. Lisab vaid niipalju, et integratsiooni edulugu sealt oodata ei ole.
Vestlusõhtu kujunes kaasakiskuvaks, kohati tõsisekski, sest arutelu tekkis ka käesoleva sõja teemal. Oli väga põnev kohtumine, sestap loodame autori uute teoste ilmumisel teda taas meie raamatukogus näha.

Selgusid emakeelepäeva viktoriini tulemused

/in /by

Valga Keskraamatukogus on kombeks tähistada emakeelepäeva maakondliku viktoriiniga 5.-6. klasside kolmeliikmelistele võistkondadele. Nii ka sel aastal. Virtuaalne viktoriin toimus 11. märtsil ja vastused saabusid 17 võistkonnalt. Osalesid viis kooli: Hargla Kool, Keeni Põhikool, Otepää Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium ja Valga Põhikool.

Kõige enam raskusi oli vastajatel 9. küsimusega. Tõlgi mulgikeelne lause „Kittus, kittus: lõpus kist ära“ eesti keelde. Vastus: Väreles, väreles, lõpuks kustus. Allikas: Mulgikiilsid ütlemisi, lk 14.

Veel osutus raskeks leida väljendi „lusikat nurka viskama“ tähendus (vastus: ära surema). Mõnevõrra keeruline oli võistlejatel parandada vigu lauses „Võitjatele on prestiižssed auhinnad välja pannud Haridus-ja teadusministeerium“. Selles lauses tekkis just probleem, kuidas kirjutada õigesti Haridus-ja Teadusministeerium. Lugesime ka õigeks variandi, kus mõlemad sõnad kirjutati väikese tähega.

Aga võistkonnad olid tublid ja võistlesid tasavägiselt.

I koht läks Valga Põhikooli 6. c klassi võistkonnale – Kirke Kahro, Delisa Kõiv, Jessica Kõrge (36 punkti).

II koha sai Valga Põhikooli 5. b klassi võistkond, kuhu kuulusid Lisette Volmer, Marten Poola, Bryan Veske (35,5 punkti).

Kaks võistkonda said mõlemad 35 punkti, nende vastuste laekumiste kellaajad olid aga nii lähestikku (13 minutit vahet), et otsustasime anda välja 3. kohale lisaks ka ühe eripreemia.

III koht läks Hargla Kooli 5. klassi võistkonnale, kus võistlesid Robert Truks, Kevin Koemets, Markus Vahtra (35 punkti kl 11.14)

Eripreemia saab Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond – Lisete Liivamägi, Kristel Kõivisto,

Kärt Lubi (35 punkti kl 11. 27).

Õnnitleme võitjaid, täname kõiki osalejaid ja nende õpetajaid!

Auhinnad saab kätte Valga Keskraamatukogu lasteosakonnast! Palume teada anda, kui auhinna järele tulla ei ole võimalik – saame toimetada need teile lähimasse raamatukokku.

Auhindade ostu toetas Valgamaa Arenguagentuur.

Viktoriini küsimused ja vastused

Kõik tulemused

Näitus “25 kaunimat raamatut”

/in /by

Ega raamatut kaane järgi ei hinnata, aga ega kaunis kujundus halba ei tee, pigem vastupidi. Hea kujundusega raamatuid valiti  Eestis esmakordselt 1958. aastal. Tänapäevasel kujul taaselustati konkurss 1998. aastal.

Raamatute juures hinnatakse terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust (trükk, köitmine). Erilist tähelepanu pööratakse raamatute kunstilisele vormile ning vormi ja sisu kooskõlale.

Ja on mida hinnata. Sellel aastal esitati žüriile hindamiseks 167 raamatut ja viit kauneimaid lasteraamatuid tuli valida 51 raamatu hulgast. Eesti raamatute tase on hea. Tänavuste märksõnadena tõi žürii liige Karel Korp välja, et ka akadeemilise kirjanduse või uurimistööde kujundamine on jõudmas kunstipärasesse vormi, lasteraamatute kujunduses hakkas aga silma käsitöö ja nostalgia. Üldise tähelepanekuna märkis Korp, et järjest enam on lehekülgedel vaba ruumi ja õhku, mis on hädavajalik ladusaks lugemiseks ja vaatamiseks.

Žürii esimees Mart Anderson Eesti Kujundusgraafikute Liidust: „Väljamaa kolleegid on, kadedusenoot hääles, nentinud, et Eesti raamatute kujundustase on hea ja tõsiseltvõetav.»

Konkursi “25 kauneimat Eesti raamatut”  korraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu ja 2016. aastast ka Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Rändnäitust „25 kaunimat“ raamatut saab näha Valga Keskraamatukogu teenindussaalis kuni märtsi lõpuni. Käesoleva  aasta jooksul jõuab näitus  ka kõigisse Valga valla haruraamatukogudesse.

Selgusid mullused parimad laste- ja noorteraamatud

/in /by
Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus on kuulutanud välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 850 raamatu hulgast, välja valiti 17 teost lastele ja 9 noortele. Oma lemmiku poolt said hääletada ka noored lugejad ise.
Näiteks:
  • Raamat “Topelt-Felix” räägib üheteistkümneaastasest Felix Twainist, kelle elu keerleb number kahe ümber. Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa …
  • Noorteka “Sild” kaante vahel käsitletakse teismeliste otsuse tagajärgi ning nii noorte endi kui ka nende lähedaste läbielamisi. See terviklik ja elujaatav teos esitab depressioonist realistliku nägemuse, osutab maskidele, mida kantakse, ja pakub lootust, et probleemidest on siiski olemas väljapääs.
Hea lugeja, tule ja küsi meie käest häid laste- ja noorteraamatuid. Infot raamatute saadavuse kohta saad raamatukoguhoidjalt või elektronkataloogi RIKSWEB abil, kasutades pealkirjaotsingut. Raamatuid saab telefoni või e-kirja teel, aga ka läbi iseteeninduse ka reserveerida ja/või tellida mugavalt raamatukappi.
Parimate teoste nimekirja leiad SIIT.