Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee.

Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmub ERR.ee portaali video, kus teksti saab lugeda huultelt. Etteütluse lehekülg on kohandatud nägemispuudega inimestele.

Peale e-etteütluse lõppu saab Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paralleelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi. Tulemused avalikustatakse ja keerulised kohad selgitatakse lahti samal päeval kell 14.05. Etteütluse päeval on etteütluse teksti kohta võimalik küsida ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.

Korraldajad ootavad kõiki osalema ja kirjutatud teksti kindlasti ka kodulehel esitama. E-etteütlusel hindeid ei panda, enda kirjutatud tööd saab näha ja korrektse tekstiga võrrelda pärast tulemuste kokkuvõtet. Etteütluse tegemisest on aadressile viker@err.ee oodatud ka fotojäädvustused. Sotsiaalmeedias jagades kasutage #vikerraadioetteütlus.

Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Eriauhind antakse parimale nutiseadmega kirjutajale ning auhindu loositakse välja kõikide osalejate vahel. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahva Raamat ja Apollo.

Vikerraadio on e-etteütlusega emakeelepäeva tähistanud juba aastast 2008. Tänavune etteütluse tekst on inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuuluvad Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik Sirli Zupping. E-etteütluse koordinaator on Laura Raudnagel Vikerraadiost. E-etteütlust korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

LISAKS

Alates 7. märtsist saab Menu-portaalis teha etteütluse eelharjutust, mis on kokku pandud varasemate aastate e-etteütluste vigade põhjal.

7.-14. märtsil kõlavad Vikerraadios Õigekirjagurmaani keelesäutsud, mis annavad vihjeid tänavuse teksti kohta. Õigekirjagurmaani ja Vikerraadio sotsiaalmeediakanalites saab läbi nädala kaasa teha ka keeletarkust pakkuvas viktoriinis.

Eelharjutuse leiab ERR Menu portaalis etteütluse lehelt: https://menu.err.ee/k/etteutlus

Täna tähistasime Valga Keskraamatukogu lasteosakonnas Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva. Sel puhul toimuski juba 16. korda maakondlik isamaaliste luuletuste lugemise konkurss.

Esimest korda toimus taoline võistulugemine 2006. aastal. Osales 11 õpilast neljast maakonna koolist. Need tublid koolid olid Keeni Põhikool,

Riidaja Põhikool, Tsirguliina Kool ja Valga Põhikool.

Võistlejaid hindas raamatukogutöötajatest koosnev žürii- Triinu Rätsepp, Aili Värton  ja Merje Mändmets.

Peale arupidamist ja kaalumist otsustas žürii anda 1. koha Anette Leele Valga Põhikooli  5. klassi õpilasele. Teise kohaga tunnustas žürii  sama kooli 5. klassi õpilast Aaran Ovtsinnikovi. Nende mõlema juhendaja on õpetaja Ene Sõstar. Kolmanda kohaga pärjati Riidaja Põhikooli õpilane Marta Purga, kelle juhendaja on Eve Toompalu.

Žürii andis välja ka 3 eripreemiat: Susanna Aleshinale ja Mari-Liis  Vaiksoole Valga Põhikoolist, kelle õpetaja on Ene Sõstar ja Mirell Murumaale Tsirguliina Koolist, kelle juhendaja on Ülle Vihm. Täname ka Keeni Põhikooli õpetajat Maire Roiot.

Kõik osalejad ja nende juhendajad said tänatud šokolaadi, raamatukogude aasta märgiga ja tänukirjaga. Auhinnalised kohad said kingitusteks lauamänge, sõbrapäevikuid ja magusaid üllatusi. Auhindadega toetas meie luuleüritust Valgamaa Arenguagentuur.

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

Neljapäeval, 17. veebruaril oli Valgas harukordne võimalus kohtuda  polaarteadlase Enn Kaup´iga. Raamatukogude aasta puhul toimus esimene kohtumine Valga Gümnaasiumi õpilastega. Külaline peab Antarktikast rääkimist õpilastele oma missiooniks – justkui Antraktika saadik. Täname lahke vastuvõtu eest Valga Gümnaasiumi ja loodame, et saame ka edaspidi koostööd teha. Teine kohtumine leidis aset Valga Keskraamatukogus.

Enn Kaup (s 1946) on polaaruurija ja ökoloog, kes käinud Antarktikas kümnel ekspeditsioonil. Ta heiskas esimesena Antarktisel Eesti lipu (1988. aastal) ja on seal kokku veetnud enam kui tuhatkond päeva.

Antarktikast räägivad ka tema raamatud. „Minu Antarktikas“ kirjeldab autor kaht ekspeditsiooni (üks neist 1970. aastatel, teine 1990ndatel) ja võrdluseks hiljutist reisi koos turistidega. Peale „Minu Antarktika“ on Enn Kaup Antarktikast kirjutanud veel kolm raamatut: „Nabakirjad“, „Imekaunis Antarktika“ ja „Armulugu Antarktikaga“. Samuti on ta pälvinud aasta reisikirjaniku tiitli.

Täname meie külalist, et ta leidis võimaluse tulla Valka. Päeva jooksul leidsime aja ka tutvustada külalisele Valga linna ja ühtlasi külastasime teenetemärkide näitust “Eesti tänab”  Valga Muuseumis

Sündmusest oli võimalik saada osa nii raamatukogus kohapeal, MS Teamsi keskkonna vahendusel ning ülekannet oli võimalik jälgida ka Tsirguliina ja Lüllemäe raamatukogus.

Möödunud aasta viimastel päevadel jõudis rändnäitus Valga Keskraamatukogusse ning see oli kõigile huvilistele külastamiseks avatud kogu jaanuari kuu.

Kirjaniku sünnilinna Odense Linnamuuseumide ja H. C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna vahendatud näitus esitles tema elu- ja loometeed. Lisaks rikkalikule kirjanduslikule pärandile – muinasjuttudele, luuletustele, näidenditele, reisikirjadele ja romaanidele oli ta ka hea käega kunstnik. Näitus esitles muuhulgas tema loodud paberväljalõikeid ja pildikollaaže. Vaestes tingimustes kasvanud, koolituse saanud ja elus mitmeid vastulööke taluma pidanult suutis ta enda elu siiski õnnelikuks, otsekui muinasjutuks luua ja seda väljendab ka näituse rol-upil olev tsitaat, mida ta enda mälestustes kasutas: „Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil.“

Näitus jutustas kaasakiskuvalt Hans Christian Anderseni vaesest lapsepõlvest ja suurest viletsusest nooruses, kooliaastatest ja armastusest, reisidest ja mitmekülgsest loomingust, tema surmast ja surematusest, tema õnneotsingutest ja selle õnne leidmisest. Näituse läbivaatamise järel tekkis tõesti tunne, et Anderseni enda elu oli haruldane muinasjutt.

Kui näitusega oli tutvutud ja huvitavamate faktide üle arutletud asusid kõik lapsed vaatama näitusega koos pakutud Taani filmi „Metsluiged”. Filmi tegevus toimub Taani kuninganna Margrethe loodud dekupaazidel, mis olid nii tõetruud ja väga ilusad.

Valgas vaatasid filmi ja tutvusid Hans Christian Anderseni näitusega kolm klassi (46 osalejat). Soovijaid oli rohkemgi, aga koroonaviirus tegi omad parandused laste plaanidesse. Edasi liikus näitus meie haruraamatukogudesse – Harglasse, Tsirguliina ja Lüllemäele. Täpsemalt saab lugeda siit (link harukogu artiklile)

Loodame, et toredaid näitusi, mida tutvustada ja huviga vaadata tuleb sel aastal veelgi.