Möödunud nädala kolmapäeval said Valga Keskraamatukogu harukogus – Laatre raamatukogus – kokku kallid külalised lähemalt ja kaugemalt, et tähistada raamatukogu 110. sünnipäeva.

Raamatukogu on Laatre elanike jaoks ka külakeskuseks, kus käiakse koos aega veetmas, ühtlasi saab ära ajada tarvilikud ametlikumad toimingud ja koju minnes võetakse kaasa meelepärast lugemist.

Siinkohal on sobilik vaadata ajas tagasi:

1914. aastal asutati Laatres seltsi Kaja raamatukogu. Laatre Hariduse Selts Kaja jätkas tegevust ka Eesti Vabariigis. Raamatukogu asus tollal valla magasiaidast ümber ehitatud majas ja sisaldas ligikaudu 500 eksemplari raamatuid. Raamatukogu arenes, näiteks 27. märtsil 1927. aastal peetud seltsi aastakoosolekul määrati 3000 marka raamatukogu täiendamiseks, 300 marka ajakohase kapi muretsemiseks ja 1000 marka kooli raamatukogu toetamiseks. Raamatukoguhoidjaks valiti preili J. Kurvits.

Pärast Teist maailmasõda alustas raamatukogu Harald Rebase juhatamisel tööd 20. detsembril 1946. aastal, siis juba Laatre 7-klassilise kooli ruumides. Sealtpeale raamatukogu kolis ühtelugu ja juhatajad vahetusid sageli. Järgmisel kahel aastal paiknes raamatukogu rahvamaja ühes ruumis, juhataja oli Salme Põder. 1949. aastal sai raamatukogu asupaigaks koolimaja klassiruum, juhatajaks Armilda Lindpere. Alates 1950. aastast oli raamatukogul kolhoosi Stalini Tee kontorihoones üks tuba. Aastatel 1951-53 oli juhataja Juta Kaaramaa ning 1953-56 Evi Sõrmus.

Raamatukogu saatus on kulgenud tõusude ja mõõnadena. Asutus likvideeriti 15. aprillil 1956. aastal ja teavikud anti üle Tsirguliina raamatukogule. Tõlliste küla rahvasaadikute nõukogu 27. detsembri 1967 otsusega muudeti aga alates 1. jaanuarist 1968 Iigaste külaraamatukogu Laatre külaraamatukoguks. 1968. aastal oli raamatukogu avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning laenutuspunkt Iigastes esmaspäeval ja kolmapäeval. Pärast Iigaste laenutuspunkti kadumist oli raamatukogu alates 1983. aastast avatud viiel nädalapäeval. Laenutuspunkte on ka varasemalt tegutsenud ning samuti tehti peredel kojukannet. Taasavamisaastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas raamatukogu juhatajana Elvi Kängsepp. Alates 1. jaanuarist 2003 töötab raamatukogu juhatajana Ene Kahro.

Ajalooallikatest on näha, et raamatukogul pole olnud paikset asukohta ning ajad on olnud rasked. 1973. aastani paikneti kaupluse ja selle juhataja korteriga ühes hoones, mille valmimisaasta oli 1860. Aastatel 1973-1988 tegutseti 1959. aastal ehitatud elumajas. Ka edaspidi oldi kortermajades: aastatel 1988-1996 viiekorruselises keskküttega majas ning aastast 1996 kuni aastani 2013 kolmekorruselises elektriküttega majas. 2013. aasta 1. aprillist kuni tänaseni asub raamatukogu vallale kuuluvas Vabaajakeskuse majas.

Väärikal päeval oli külla kutsutud tuntud tele- ja raadioajakirjanik Märt Treier, kelle eluolulised jutud alati kuulajaid köidavad. Õnnitlejate seas oli vallavalitsuse esindajaid, kolleege meie raamatukogudest, häid naabreid ja igapäevaseid külastajaidki. Suur tänu teile kõigile!

Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi toetuse eest!

Esmaspäeva hommikupoolikul astus Valga põhikooli õpilaste ette laste- ja noortekirjanik Grethe Rõõm.

Kirjanik rääkis eelkõige oma viimasest raamatust, tänavu ilmunud lasteraamatust „Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno“ sedavõrd humoorikalt ja kaasahaaravalt, et jutud ja küsimused raamatu teemal ei tahtnud kuidagi vaibuda. Niivõrd põnevaks kujunes seekordne kohtumine.

Grete Rõõm ütleb ise, et peaasjalikult leiab ta inspiratsiooni juhtumistest oma lastega ja teistest igapäevaelu seikadest, kuid suuresti ka kohapärimusest. Palju on juttudes Rõuge-ainest, sest just Rõuge Ööbikuoru serval kirjanik elab ja oma kirjatööd teebki. Ta ise on kirjutanud: “Minult on küsitud, et miks ma kirjutan konkreetsest kohast? Aga sellepärast, et kui sa silmad lahti teed, siis näed, et imed juhtuvad su oma nina all. Teine põhjus on see, et tahan avada neid kohti, mis on mulle midagi andnud. […] See on minu võimalus aitäh öelda ja pai teha.”

Nii sündisid Rõuges ja jõudsid raamatukaante vahele “Lohe Lembitu lood : pahandus Ööbikuorus” (2009) ja “Lohe Lembitu lood : kitserööv” (2010). Lugusid Ööbikuorus elavate lohede ja Ööbikuoru kõrval elavate inimeste seiklusrikkast sõprusest on kogunenud aga rohkemgi.

Kui raamat “Raamatuvardjad : tähtraamatu tagasitulek” (2010) on samuti lastele, siis eelmisel aastal ilmunud „Kaarnapuu“ on juba läbinisti noortekas – põnev ja natuke müstiline lugu sõprusest, armastusest ja julgusest. Autor lubab raamatule järge, teisisõnu – „Kaarnapuu“ on triloogia esimene osa.

Õpilaste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda ja vabalt oleks võinud teist samapalju aega veel otsa rääkida. Hiljem oli noortel kirjandushuvilistel võimalus autoriga vestelda ja autogrammigi küsida.

Grethe Rõõm on töötanud ajakirjanikuna maakonnalehes Võrumaa Teataja ja ajakirjas Eesti Naine ning fotograafina. Praegu elab kirjanik Võrumaal Rõuges, on emaks neljale lapsele ja lisaks kirjutamisele töötab ühes väikeses koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Aitäh toreda kohtumise eest, Grethe Rõõm ja Valga põhikool!

Kohtumise noorte lugejatega korraldas Valga Keskraamatukogu.