Tsirguliina raamatukogu sai saja-aastaseks
Raamatukogud mängivad meie ühiskonnas olulist rolli, säilitades teadmisi, edendades kultuuri ja pakkudes haridusvõimalusi. Iga raamatukogu sünnipäev on oluline sündmus, mis tuletab meile meelde nende asutuste tähtsust ja väärtust.
Sada aastat tagasi asutati Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts. Raamatukogul omi ruume ei olnud, seepärast asuti koolimajas. Raamatukogutööga tegelesid seltsi liikmed (seltsi juhataja ja raamatukogu asutaja Aleksander Schuravlöff, õpetaja Alviine Läti jt). Laenutamine toimus pühapäeviti ning tööd tehti tasuta.
Kuna alevis on elanike arv kasvanud, avatakse 1927. a raamatukogu juures lugemislaud. Raamatukogu saab oma kogude täiendamiseks rahalisi vahendeid riigilt, vallalt, aga ka seltsi korraldatud heategevuslikelt üritustelt. Seltsitegevus arenes jõudsalt, väga vajati uusi ruume. Kui 1931. aastal valmis tuletõrjeseltsi maja (rahvamaja), sai teisele korrusele ruumid ka raamatukogu. Paraku hävis sõjatules hoone, kõik algusaegade dokumendid, ürikud jms.
Tänu digiteeritud väljaannetele (nt ajaleht Lõuna-Eesti), lugejate mälestustele ja fotodele on olemas ülevaade raamatukogu algusaegadest.
Selts oli omapärane selle poolest, et tema juurde kuulus laulukoor. Õnneks on alles laulukoori lipp, mis on hoiul Tallinnas, Teatri- ja Muusikamuuseumis. Selle info ja kingitud fotode eest suur tänu Raina Leppikule. Lipul olevad andmed on kinnituseks raamatukogu sünnipäevale: 1. november 1923.
Erakordne on aga see, et raamatukogul on lugeja, kes on vanem kui raamatukogu! Meie kuldlugeja Hilda Kuld tähistas 2022. aastal oma sajandat sünnipäeva. Väärikas eas, kauaaegseid lugejaid on raamatukogul veelgi. Aitäh teile kõigile, et olemas olete.
Raamatukogu ei ole pelgalt ruum täis raamatuid – seal on ka tema hoidja. Raamatukoguhoidjatel on oluline roll hariduse ja teabe levitamisel. Nende töö on väärtuslik ja mitmekesine ning nad on väärtuslikuks ressursiks igale raamatukogule ja selle kasutajatele. Suur tänu teile tehtud töö eest, head Tsirguliina raamatukogu juhatajad/laenutajad asutamisest alates:
- Alviine Läti
- Aleksander Schuravlöff
- Leida Teras -1948
- Heino Krall 1948-1950
- Hugo Krall 1951–1961
- Alvi Seer 1961–1967
- Aina Onkel 1967–1968
- Mare Lillemets (Pooland) 1968–1970
- Milvi Tamm 1970–1973
- Hele Reimaa 1974–2015
- Elvi Täht (kooliraamatukogu) 1997-2004
- Merje Mändmets (kooliraamatukogu) 2004-2005
Lisaks teadmiste hoidjale on raamatukogu ka kultuuripärandi kaitsja ja kandja. See on koht, kus kultuuripärandit hoitakse, et seda järgmistele põlvkondadele edasi anda.
Sünnipäevakülalisteks olidki folkloristid, hiljuti trükivalgust näinud raamatu „Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis” autorid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva. R. Hiiemäe lemmikvaldkonnaks on pärimuslikud kaitseviisid ja vastavad kogemuslood. Mare Kõiva on enam keskendunud loitsude ja rahvaarstide uurimisele. Saime kuulda muhedaid ja humoorikaid lugusid kommetest või riitustest, mida kasutati elu hõlbustamiseks.
Muusikalist elamust pakkusid pärimusmuusikud Kadri Allikmäe ja Koidu Ahk, kes sidusid oma imelised kandle-, torupilli-, flöödi- ja akordionilood folkloristide esitatud juttudega.
Meie raamatukogu sünnipäev oli ilus, südamesse minev, meeldejääv sündmus. Aitäh kõigile sünnipäevalistele! Las see päev jääb meile meelde tuletama, et raamatukogud on ühiskonnas hindamatu väärtusega, neid tuleb hoida ja toetada, et nad saaksid jätkata oma olulist missiooni tulevikus.
Väärika verstaposti järel liigub raamatukogu edasi oma töörütmis. Ootame jätkuvalt kõiki endiseid, praeguseid ja tulevasi raamatukogu külastajaid – üritustele, laenutama, arvutiga tööd tegema, printima ja informatsiooni hankima. Meil on kõigile midagi. Oleme Teie jaoks alati olemas. Kohtumiseni raamatukogus.
Tsirguliina raamatukogu juubeli tähistamist toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.
Tiia Pärnik, Tsirguliina raamatukogu juhataja alates 2006. aastast.
Vaata sündmuse pilte SIIT
